Lepo Mikko 1911–1978 Karksi ürgorg. 1975

Lepo Mikkost on koos Elmar Kitse ja Endel Kõksiga ehk “Tartu kuldsest kolmikust” räägitud palju, kuid endiselt liiga vähe. Eelkõige Nikolai Triigi õpilasena “Pallase” lõpetanud Mikko asus pärast Teist maailmasõda ka ise õppejõuna tööle, jõudes sarnaselt Johannes Võerahansuga professori tiitlini.
Mikkost räägitakse õigustatult peamiselt seoses vormianalüüsidega – töödest, mida kunstnik on nähtavat liigendanud ja ümber kujundanud nii, et maalipinnale tekivad tegelikkuse kopeerimise asemel rütmid. Erinevad stiliseeritud vormid hakkavad üksteist ettevaatlikult kommenteerima. Väga hea maalijana oskas Mikko tekkinud vormirütme täiendada peenekoelise värvivalikuga, maalides isegi tavapärase rohelise varjundirohkeks. Muide, Karksi ürgorg pole Mikko jaoks flirt populaarse vaatamisväärsusega, vaid siiras ning isiklik tagasipöördumine kodukanti – Mikko sünnikoht asub ürgoru vahetus läheduses.