Valerian Loik 1904–1986 Seened ja kann. 1970

Valerian Loik jõudis sarnaselt oma “Pallase” õppejõule Ado Vabbele läbi proovida palju erinevaid žanre ning lähenemisi. Aastakümneid õppejõuna töötanud Loik lähenes sageli täiesti tavalisele argikogemusele – näiteks seenekorjamisele – kõrgkunsti vahenditega. Loik püüab siin edukalt kunstiks muuta meie igapäevaelust tuttavat seika. Paralleel Alfred Hirve natüürmordiga pole siiski täpne: kui Hirve eesmärgiks on klassikaliste maalitehnikate virtuoosliku valdamise näitamine, siis Loik on seeni kasutanud ettekäändena intensiivsete värvide proovimise jaoks. Siit pildist puudub kõik võõrapärane, nii kujutatavad objektid kui ka sügisesed värvid on meie vahetust ümbrusest ning meie endi kogemusest. Nii tundubki, et Loik on suutnud maalida pildi, mis on tõetruum kui ükski teine.