Rein Kelpman 1960 Rajad mägedes. 1986

All paremal: RKelpman 1986

Rein Kelpmani varase perioodi suuremõõtmelised maalid on tänaseks kujunenud haruldusteks ning nende ilmumine on omaette sündmus. Selsamal aastal, mil Kelpman maalis "Rajad mägedes", kirjutas Jüri Ööbik tema kohta: “Viimasel ajal on palju kõneainet andnud omapärane ja andekas iseõppija, maalikunstnik Rein Kelpman (1960). Ta alustas esinemist noortenäitusel Tartus 1981. aastal ja osales edaspidi juba vabariiklikel kunstinäitustel. Käes on 1984. aasta Kunstnike Liidu noortekoondise maalisektsiooni aastapreemia. Koos Epp-Maria Kokamäega on võidetud mulluse Baltikumi noorte kunstnike triennaali peapreemia. Tal on juba väga omapärane mõttemaailm, ta pole epigoon, vaid rikastab ise maalipilti.” Kelpman ise ütles aga toona nii: “Maalimine iseenesest pole mulle vaev, olenevalt sellest, kas saan ennast sundida tööks sobivasse meeleollu, st niisuguse vajaliku tunnetuseni, et võin ilma pingutuseta maalida. Olen püüdnud leida enda jaoks kõige lihtsama ja loomulikuma tehnika, mis jätab siiski teatud vabaduse. Kui mõnes uues ainevallas detailide täpsem läbimaalimine vajalik tunduks, siis viimistlen rohkem. Minu eesmärgiks pole jõuda mingi kindla suunani või oma stiilini. Maalin nii, nagu konkreetne pilt nõuab, ja kasutan just selliseid vahendeid. Paratamatult kordan sisuliselt sama kõigis piltides.

Kunst ei pea olema literatuurne. Paratamatult on ka minul sümboleid, mida vormis ja värvis kasutan, aga need ei väljendu pildi sisus adekvaatselt. Ma ei kultiveeri neid teadlikult, sest sümbolid peituvad nii või teisiti värvis ja vormis. Iga värv ja kujund on küll sümbol, aga mitte lihtsas vastavuses: tume-sünge ja hele-rõõmus. Või arvatakse, et minu heledamas koloriidis pildid on rõõmsas meeleolus tehtud ja vastupidi. Võib-olla on mul just tumedas koloriidis tulnud rõõmsamaid pilte, aga siingi ei pruukinud mu enda meeleolu olla vastav. Jah, ükskõik millisel detailil: majal, puul või inimesel on mul ühesugune tähtsus. Püüan väljendada samaaegselt elu terviklikkust ja mitmekesisust. Pildi sisu ja vormiga tahan edasi anda oma terviklikku tunnetust lõpmatult mitmekesises ja muutlikus maailmas, sellepärast maalingi nii, nagu iga konkreetne pilt nõuab.”

Teos on reprodutseeritud kunstnikuraamatus "Kelpman" (Varrak 2003) lk 35.