Lembit Saarts 1924–2016 Äärelinn. 1975

All keskel: 3. I. 75

Pöördel: Äärelinn - 1975

Lembit Saartsi "Äärelinn" kujutab ilmselt Tartu uuselamurajooni Annelinna või Füüsikainstituudi kandis (või mujal) ning ühendab moodsa linna jaheduse ja kuuvalguse romantilisuse. Samas läheneb ta kodulinna maalides ka abstraktsele kunstile, mis oli Saartsile ammu huvi pakkunud. Objektist sõltumatud või poolsõltumatud värvilaigud omavahel suhtlemas, andes edasi ühelt poolt dünaamikat ja liikumist, teiselt poolt aga midagi lüürilist. Saarts on ise öelnud: “Kui nonfiguratiivsus annab vabaduse, siis sellega koos ta ühtlasi ka ühendab kõiki kunstnikke; teatud määral sarnastab. See on nii, nagu religioon ühendab usklikke. Sellepärast ongi abstraktsioonil kaks külge: ühest küljest vabastab, teisest küljest ühendab teistega, st piirab. Konkreetsuse pinnal tegutsedes küll piiratakse ennast, kuid samas annab see piiramine ka rohkem võimalusi leida ennast üksikuna ja näiliselt vabana. Selles tundubki olevat mõningane eelis, konkreetsus võimaldab isiklikul esile tulla teravamalt, reljeefsemalt, ilmekamalt, nö isikupärasemalt.”