Valerian Loik 1904–1986 Toompea. 1970

All paremal: Loik

Alusraamil: Valerian Loik Toompea

Valerian Loik oli üks neist kunstnikest, kes 1970ndate avangardi varjus jätkas kõigutamatult oma ideaalide ja soovidega. Tema maalimislaad ei lasknud end ajastutest kõigutada: talle meeldisid erksad, tugevad, dekoratiivsed värvid. Motiivivalikulgi lähenes ta taas vanalinnale ning järsule Toompea nõlvale, liites nõnda looduse (roheline mäekülg) ja arhitektuuri (hooned künkal). Tema pintslikiri on samas vaba, kerge, improviseeriv – väga tõenäoline, et ta on maalinud vabas õhus seda vaadet silmitsedes. Veidi üllatav, aga samuti kunstniku vabadust näitav on kirikutorni asetamine pildi südamesse: luba selleks polnud justkui antud, kunstnik lihtsalt võttis selle.