Peeter Laurits

Kui inimene jõuab meeleselguseni, siis on see nagu kuu peegeldus vees. Kuu ei saa märjaks, vesi ei lähe katki. Kuigi valgus võib olla suur ja lai, mahub see ära pisitillukese veepiisa sisse. Terve kuu ja ääretu taevas viibivad rohutilgale langenud kastepiisas või jääpurika otsas rippuvas veetilgas. Nagu ei löö selgus puruks inimest, nii ei tee ka kuuvalgus vee sisse auku. Inimene ja selgus ei hülgi teineteist, nagu ei hülgi kastepiisk või veetilk taevast ja kuuvalgust. Sügavus ulatub kogu kõrgusse. Küsida, kas hetk on lühike või pikk on sama hea kui uurida, kas vesi on suur või väike, või ära otsustada, kas kuuvalge taevas on lai või kitsas.

— Ilmsekssaamise väljakutse (Genjōkōan)