Peeter Laurits

Kõik targad muudkui uurivad, kuidas jõuda juurteni nii, et kärpida põimunud võrsed eest ära, aga seda ei juhtu, et keegi uuriks, kuidas kärpida põimunud võrseid põimunud võrsetega — või kuidas põimida võrseid põimunud võrsetega. Ütlematagi on selge, et nad ei tea, kuidas jätkata põimitud võrseid põimitud võrsetega.

Seetõttu, kõik mida öeldakse, on vaid jooned sealt, mis ületab — õpetaja ja õpilane kogevad neid ühiselt. Kõik, mida kuuldakse, on vaid jooned sealt, mis ületab — õpetaja ja õpilane kogevad neid ühiselt. Õpetaja ja õpilase ühise kogemuse põhjas on buddhade ja eelkäijate põimunud võrsed.

Veel üks asi, millesse süveneda: kuna põimunud võrsete seemnetel on jõud, mis kehalisuse maha võib jätta, on neisse paigaldunud oksad ja lehed, õied ja viljad, ja kui need veel edasi hargnevad või siis ei hargne, saavad buddhad ja eelkäijad ilmseks, nende väljakutse saab ilmseks.

— Põimunud võrsed (Kattō)