Peeter Laurits

Kogu maailm on üksainus kirgas pärl: kogu maailm ei ole mitte suur ja lai ega haaramatult pisike, ta ei ole neljakandiline ega ümar, temas ei ole keskpunkti ega sirgeid jooni, ta ei ole elujõuliselt visklev ega ka nähtavalt lahtiste otsteta. Seega — just kuna ta ei seisne elus ja surmas, minekutes ja tulekutes, ongi temas elu ja surm, minekud ja tulekud. Kuna on nii, koonduvad siit väljuma kõik mineviku päevad ja siia saabub justpraegune hetk. Kui see mõte lõpuni mõelda: kas võib keegi näha seda kui üksikutest tükkidest koosnevat? kas on kedagi, kes võib seda seletada kui üht jagamatut tervikut? Kogu maailm — see on lakkamatu püüe haarata asjade järele ja teha neist isedusi, haarata enese järele ja teha seda asjaks.

— Üksainus kirgas pärl (Ikka myōju)