Väino Paris 1921–2001 Varakevadine Lõuna-Eesti maastik. 1978

Väino Paris oli õppinud graafikuks, kuid hakkas peamiselt tegutsema hoopis maalikunstnikuna. Ettevaatlikum algus kujunes peatselt hoogsaks, tema juubelinäituse puhul kirjeldati tema maastikke “palangulistena”, mis “hõõguvad sisemisest ja välisest värvilõõmast”. Voldemar Elleri sõnul ei taotle kunstnik “pooleldi nägemuslikes maastikes looduse vahetut tõlgendamist, vaid projekteerib saadud muljed läbi oma meeleolude intellektuaalse rastri, väljendades esimeses järjekorras subjektiivseid elamusi ja oma suhet loodusega. Niisiis veidi ekspressionistlikku ja veidi sugulaslikku ka norralase Edvard Munchiga, kuid ilma viimase sümbolismi ja maailmavaluta.”
Paris maalis Lõuna-Eestis sageli. Tema elujaatav maal kannab tema loomingu põhilisi omadusi. Elleri sõnul on Parise kunsti positiivsus tajutav ka vaatajale, kui ta “pilk rändab lõuendil mööda kaootiliste, kuid energiliste ja julgete pintsli- ja pahtlitõmmetega rägastikku.”