Väino Paris 1921–2001 Õitsev aed. 1971

All vasakul: Väino Paris 71

Väino Parise nakatavalt elurõõmus maal on vaba igasugusest melanhooliast ega häbene juubeldamast koos loodusega. Säärase tonaalsusega kunstiteoseid esineb üllatavalt harva, kuna enamasti langetakse moosisesse magususse ega osata hoida väärikat joont. Paris seevastu otsib enda rõõmu väljendamiseks ka uusi maalilisi vahendeid: näeme ekspressiivset pintslitööd, kus pintsel on erinevaid radu selja taha jättes üle lõuendi rännanud. Värvid on nii optimistlikud kui ka jõulised, valged toonid vahelduvad punastega. Paris on olnud impulsiivne ja improviseeriv, kuid see pole olnud agressiivne, vaid vastupidi: erakordselt rõõmus maalitegu.