Veronika Keerdoja

All paremal: V.Keerdoja -56

Veronika Keerdoja õpetajad olid mitmekülgsed: Anatoli Kaigorodov, August Jansen, Roman Nyman, Ado Vabbe, lisaks oli ta õppinud kunstiajalugu. Hiilgav haridustee lõigati läbi, kui ta oma Tartu linnapeast abikaasaga 1944. aastal Rootsi põgenes. Ometi ei lõpetanud ta maalimist – vastupidi, töötas innukalt ja esines näitustel. “Maalin oma rõõmuks,” ütleb ta ühes intervjuus. “Mulle on maalimine nagu kirjutamine. Inimese käekiri on ju erinev vastavalt meeleoludele – kord närviline, kord kalligraafiline. Mina jäädvustan ikka seda, mis mulle annab elamuse. Tahan aga, et ka teised sellest aru saavad, mida mul on öelda. Ma ei aja oma loomingus kunagi mõistujuttu.”

Seda tõestab Keerdoja ka käesoleval maalil, keskendudes puhta rõõmu edasiandmisele. Värvid on lopsakad, lilli on ohtralt ja valgus langeb avatud aknast nende peale ilma varje heitmata. Mitte just liiga sageli kasutatud guaši ja tempera kombinatsioon on Keerdojal võimaldanud töötada kiiresti, kuid lüüa samas värvid särama.