Karl Burman seenior 1882–1965 Talvine vaade Kiek in de Kökile. 1946

All vasakul: Karl Burman 1946

Pärast teist maailmasõda algas Tallinna vanalinna motiivide esiletõus Eesti kunstis, kuna Tartu oli kunstielu keskusena hävitatud ja paljud sealsed kunstnikud põgenenud, tapetud või Tallinna kolinud. Karl Burmani jaoks ei olnud vanalinna motiivides midagi uut, talle meeldis keskaegne miljöö ning kujutas seda sageli. Käesoleval maalil on ta lisaks arhitektuurilisele objektile proovinud edasi anda ka linnamelu, milles tänu kollaste rõõmsate toonide kasutamisele on isegi midagi optimistlikku. Silma torkab, et 1946. aastal maalides on Burman vältinud sealsamas kõrval toimunud Harju tänava purustusi ning eelistanud luua vaataja jaoks maali, kus näidatakse kunagi olnu edasikestmist. Nii muutub see maal linnamotiivist laiema sõnumiga teoseks, kuna kõneleb purustuste asemel püsimajäämisest.