Nikolai Kull 1894–1945 Autoportree. 1921

All paremal: N. Kull 1921

Äärmiselt haruldane ja meisterlik Nikolai Kulli enesejäädvustus avardab meie teadmisi Kulli maaliloomingust. Siiani teadsime teda peamiselt sadama- ja linnamotiivide kujutajana, kuid nüüd näeme teda filigraanse portretistina. Hoogsalt ja elavalt maalitud, kuid detailselt täpne ja tehniliselt meisterlik autoportree loob autorist nii psühholoogilise kui emotsionaalse koondportree, ent tänu tõeliselt õnnestunud maalimislaadile muutub üldistuseks. Me ei vaata seda enam kitsalt Nikolai Kulli portreena, vaid silmitseme noore otsiva inimese teotahtelisust ja sihikindlust. Teos on isegi hämmastavalt teistsuguses vormikäsitluses kui Kulli hilisemad maalid, olles realistlikult täpne ja emotsionaalselt jõuline.
Tegemist on Nikolai Kulli tõenäoliselt varaseima autoportreega, mis valmis Ants Laikmaa ateljeekoolis õppides, mil ta oli 20ndate eluaastate lõpus. Laikmaalt on pärit ilmselt nii huvi portreeloomingu vastu kui pastelltehnika kasutamine, mida Kull hiljem enam sedavõrd aktiivselt ei uurinud. Teine samamoodi pastelltehnikas loodud autoportree on Eesti Kunstimuuseumi maalikogus. Teos kuulus esimese eestikeelse tütarlaste eragümnaasiumi rajaja ning juhataja Elfriede Lenderi (1882–1974) pärijate erakogusse.