Olga Terri 1916–2011 Agulivaade. 1950

Signatuurita

Säärane agulivaate perspektiiv ei olnud Eesti kunstis haruldane. Ees puud, seejärel aed ja üle aia paistvad majakatused oli levinud motiiv, kus esile võiks tuua näiteks Villem Ormissoni loomingu. Erinevalt Ormissonist ei ole Terri keskendunud valgustele ja värvidele, vaid pigem vaates oleva meeleolu täpsustamisele. Näeme, kuidas pildi esimest kolmandikku valitsevad rohelised toonid, mis loovad kujutluse viljakast aastaajast. Raagus puud näivad seda kujutlust rikkuvat, kuid pigem viitavad vaatajale, et tegemist on kevadega ning looduse eluletärkamine on kohe juhtumas. Pikk servast servani ulatuv tara on omalaadne piir maastiku ja majade vahel, kuna nüüd algab uus tsoon. Kui maastik on antud edasi lainjate pintslitõmmetega, siis majade tsoon on rütmistatud hoopis teistmoodi, mis võimaldab ühtlasi varieerida ka koloriidivalikut. Näeme valgeid, punaseid, kollakaid, pruune värvilaike. Maali ülemine pool on loovutatud taevale, mis oma neutraalsuses rõhutab veel kord vaate mittepidulikkust ja romantilist lihtsust.