Konrad Mägi jõudis Norrasse 1908. aasta suvel ning lootis juba sügisel tagasi Pariisi pääseda. Rahapuudusel see soov ei täitunud ja Mägi jäi Norrasse rohkem kui kaheks aastaks. Kuigi ta oli peaaegu 30-aastane, algas alles nüüd Mägi esimene ulatuslik loomeperiood, mille jooksul valmisid kümned maalid. Iseloomulikuks sai sellele perioodile keskendumine maastikuvaadetele, suur katsetuste amplituud, improvisatsioonilise ja impulsiivse maalimislaadi väljakujunemine, kus tooni andis tihe pintslikiri ning hilisemate lopsakate värvide asemel minimalistlikumate vahendite kasutamine. Atmosfäärides annavad tooni melanhoolsed meeleolud, erinedes tuntavalt hilisematest vaatemängulistest ja apokalüptilistest kaadritest.
Käesolev maal võib pärineda Mägi esimeste Norras valminud tööde seast. Sellele viitavad väike formaat ja napp koloriit, kuna suuremaid ja värvirikkamaid maale võis Mägi luua pigem siis, kui tema kunstnikumina oli tugevamalt kehtestunud ning ka rahalisi vahendeid oli rohkem kogunenud. See on hiilgav näide Mägi esimestest maalimisimpulssidest, mis mõjuvad vahetu ja katsetuslikuna. Pintslikiri on tihe, löökide kaskaad on alusmaterjalile kantud harvanähtava intensiivsusega. Värvide nüanse ei tule hinnata mitte kindlasti reproduktsiooni pealt, küll aga mõjuvad need jõuliselt siis, kui seista maali ees ning vaadata elamuslikult tollasse aega ja kunstniku loome emotsiooni hetke. Väikesesse formaati on surutud Mägile iseloomulikult väga palju, nii et teos suudab täita ka suure valge seina – sisemine laetus on sedavõrd tugev.