Märt Bormeister 1916–1991 Talvine maastik vana taluga. 1988

All paremal: M Bormeister Tallinn
Pöördel: Mart Bormeister MCMLXXXVIII Maastik vana taluga Põhja-Eestist /…/

Talviseid loodus- ja linnavaateid võib Eesti kunstis leida, ent siiski kordades vähem kui suve või sügist, mis oma värvidelt paljulubavamad. Märt Bormeister on taluhooneid paigutanud erinevatesse aastaaegadesse, vaadeldes neid võrdse tundesügavusega nii läbi kevadise sireliheki kui üle talvise lumevalli. Bormeistril näib olevat taludega mingi sügavam isiklik suhe, justkui oleks ta püüdnud jäädvustada millegi kaduva nostalgilist lugu, vaadates ikka ning taas kaevukooguga õuele või rehetubadesse, mille koldeis veel põlemas tuli. Kuigi Bormeistril oli selja taga väga mitmekesine haridustee, olles õppinud nii Peterburis kui Tallinna Riigi Kunsttööstuskoolis ja Tallinna Kõrgemas Kunstikoolis aga ka Tartus „Pallases“ ja Moskva Kunstiinstituudis, jäi tema eelistuseks siiski traditsiooniline kujutamislaad. Märt Bormeister oli pikki aastaid Kunstiinstituudi akvarelli õppejõud, kes valdas erinevaid visuaalkunsti tehnikaid oskuslikult. Teda on nimetatud omas ajas maastikumaalide meistriks. Kunstniku motiivivalikud olid tollastes oludes turvalised. Veendunult jäi ta oma valikute juurde jäädvustades läbi loomingu hulganisti lilli, loodust ja kodulinna Tallinnat, eriti monotüüpia tehnikas aga ka merevaateid, kõnelemata taludest. Nii on seegi talvine maailmanurk siin vaade igatsusse vaikuse, lumevalguse ja rahu järele kusagil kambris metsade vahel, kus laual põleb küünal, ei helise telefon, ei surise teleriekraan ega ole üldse midagi, mis laseks muul ilmal inimese mõtterahu segada. (P. Ausman)