Tiit Pääsuke
22.12.1941
Vaade aknasse. 1975
Õli, email, masoniit. 55 x 119.5 cm (raamitud)
hind 45 000
All vasakul: T PÄÄSUKE 75 1975
Alusraamil: Vabariiklik näitus aug 1975 / grupinäitus koos P.Mudisti ja Ludmilla Siimuga Tartu Kunstimuuseumis 76. dets. / isikunäitus Võrus 76/77
Tiit Pääsuke on ilmselt Eesti maalikunsti ajaloo üks tundlikumaid värvikäsitlejaid, kes on suutnud pidevalt uuendada oma maalijaarsenali. Värvi kasutamine pastoosselt või laseerivalt, külmade ja soojade toonide liitmine ühtseks tervikuks, värvitäpi autonoomia või tema sulandumine ümbritsevasse – Pääsukese haare näib peaaegu lõputuna.
Tema “Vaade aknasse” on valminud Eesti poeetilise ja värvikeskse maalikunsti hiilgeaegadeks loetavatel 1970ndatel. Teost on eksponeeritud paljudel näitustel: vabariiklikul näitusel (1975), ühisnäitusel Peeter Mudisti ja Ludmilla Siimuga (1976) ning isiknäitusel Võrus (1977). Motiiv on kunstiajaloost tuttav: aknast vaadatakse (reeglina välja) kunstis sageli, sest aknaraam loob juba ise teatava pildi illusiooni. Lisaks tekib huvitav üleminek sisemise ja välise ruumi vahel ning maal on justkui nende kahe vahel või hoopis neist kahest väljaspool vaatlevas positsioonis. Ajastule omaselt kasutab Pääsuke mitmeid hüperrealismile omaseid detaile, samuti aimame 70ndate meeleolu väikestest detailidest (nt riiete tegumoest või signatuuri stiilist). Akna taga mööda kihutav värvivoog annab aimu dünaamikast, samas kui vaatajad maalil ning maali enese vaatajad on tardunud staatilisse pealtvaatamisse. Mitmekihiline teos, mis mängib abstraktse ja realistliku, salapära ning selguse, ajastu ning ajavälise vahelistel väljadel. (E. Epner)
Alusraamil: Vabariiklik näitus aug 1975 / grupinäitus koos P.Mudisti ja Ludmilla Siimuga Tartu Kunstimuuseumis 76. dets. / isikunäitus Võrus 76/77
Tiit Pääsuke on ilmselt Eesti maalikunsti ajaloo üks tundlikumaid värvikäsitlejaid, kes on suutnud pidevalt uuendada oma maalijaarsenali. Värvi kasutamine pastoosselt või laseerivalt, külmade ja soojade toonide liitmine ühtseks tervikuks, värvitäpi autonoomia või tema sulandumine ümbritsevasse – Pääsukese haare näib peaaegu lõputuna.
Tema “Vaade aknasse” on valminud Eesti poeetilise ja värvikeskse maalikunsti hiilgeaegadeks loetavatel 1970ndatel. Teost on eksponeeritud paljudel näitustel: vabariiklikul näitusel (1975), ühisnäitusel Peeter Mudisti ja Ludmilla Siimuga (1976) ning isiknäitusel Võrus (1977). Motiiv on kunstiajaloost tuttav: aknast vaadatakse (reeglina välja) kunstis sageli, sest aknaraam loob juba ise teatava pildi illusiooni. Lisaks tekib huvitav üleminek sisemise ja välise ruumi vahel ning maal on justkui nende kahe vahel või hoopis neist kahest väljaspool vaatlevas positsioonis. Ajastule omaselt kasutab Pääsuke mitmeid hüperrealismile omaseid detaile, samuti aimame 70ndate meeleolu väikestest detailidest (nt riiete tegumoest või signatuuri stiilist). Akna taga mööda kihutav värvivoog annab aimu dünaamikast, samas kui vaatajad maalil ning maali enese vaatajad on tardunud staatilisse pealtvaatamisse. Mitmekihiline teos, mis mängib abstraktse ja realistliku, salapära ning selguse, ajastu ning ajavälise vahelistel väljadel. (E. Epner)