Linda Kits-Mägi 1916–1990 Võrtsjärv. 1960

1950ndate aastate keskel hakkas pisitasa lõppema ilmselt süngeim periood Eesti kunstiajaloos, mil stalinistlike reeglite abil seati ranged piirid nii kunstiteoste sisule kui ka vormile ja kiusati taga mitmeid kunstnikke. "Võrtsjärve" maalimise ajaks ei ole sünge vari siinse kunsti kohalt veel täielikult kadunud, see maal ei ole dokument leevendusest ja vabadusest, vaid pigem teatud tüüpi vastusümbol. Eesti kunst reageeris ka sõjaõudustele maalidega, mis kirjeldasid hoopis idülli ning harmooniat − ja nii võib ka "Võrtsjärve" vaadata eriliselt kristalliseerunud optimismina, mida on selgeks lihvinud ajastu raskused. Mida keerulisem elu, seda rõõmsam kunst. Silmatorkav on kunstniku otsus maalida vabas õhus, looduses, väljaspool sotsiaalset olmet − ning muidugi tuleks tähele panna vabadusi, mida kunstnik võtab oma pintslikirjaga. Vähem kui kümmekond aastat varem oleks säärane eksperiment lõppenud tsensuuriga, kuid nüüd on üldistamine siiski võimalik − või kunstnik teeb selle võimalikuks. Me ei näe siin maalil Võrtsjärve tema realistlikus olekus, vaid näeme kunstniku subjektiivset muljet, atmosfääri, õhulist ja kerget käsitlust maailmast.