Jüri Arrak 1936–2022 Natüürmort. 1965

29-aastase Jüri Arraku natüürmort on 1960ndate laps. Toona oli Nikolai Kormašovi, aga ka mitmete teiste kunstnike loomingus tuttav nn "karm stiil" ehk kunstnikud eemaldusid sotsialistliku realismi nõuetest (kõike tuleb maalida võimalikult elutruult, nüansside ja detailideni välja) ja pakkusid välja laadi, kus on üldistatud. See tähendab, et näiteks nuga maalides ei ole Arrak huvitanud realismist, me ei näe peegeldusi noateral või noa varju, vaid nuga kui säärast − objekti. Ka laud nende esemete all on justkui visandlik, kuid tegelikult kontseptuaalne ning maalitud nõnda, nagu veel kümmekond aastat varem oleks olnud täiesti mõeldamatu (ehk keelatud). Huvitaval kombel ühinesid aga 1960ndate Eesti kunstis sageli eksperimentaalsed maalimishoiakud ning sügavamad vaimsed otsingud, mis viisid ka religioossete küsimusteni. Objektid, mida Arrak kujutab, ei pärine tema kaasajast, need pole popilikud supipurgid, tennised või küberneetikaõpikud, vaid arhailised esemed, mis talletavad endas ajalugu, aegadeülest sidet, kontakti meie kaasaja ja meile eelnevaga.