Eduard Wiiralt 1898–1954 Hiline võõras (Öine külaline). 1923

All paremal plaadil: EW 23
All paremal: E.Wiiralt 23

Igal rahval on oma kunstigeeniused ja legendid. Eestile tähendab Eduard Wiiralti nimi ülimat loovat vaimu ja äärmist meisterlikkust nii joonistuses kui ka gravüüris. Poolsajandi vältel tegutsenud Eesti esigraafik väärib tundmist ja tema teosed vaatamist. Wiiralti tööd on alati äratuntavalt temalikud. See looja on virtuoos igas graafikatehnikas, olgu selleks puulõige või sügavtrükk, on tulemus ikka peen ja filigraanne. Wiiralti fantaasiamaailm on mõistagi omaette väärtus. Mänglevad, liikuvad, tihti erootilise alatooniga, tõetruud või grotesksed, kritiseerivad või naljatlevad, humoorikad või kohati hirmutavad figuurid – see kõik on Wiiralt. Näib, nagu oleks kunstnik elanud korraga mitmes maailmas, mille vahel valimine osutus võimatuks: nii ta siis tantsiskles kabarees, hingas absinti baaris või mõtiskles Maroko liivastel maastikel justkui üheaegselt. Oksjoniteos kuulub Wiiralti eksperimentaalsesse varajaste modernsete otsingute perioodi, kus tööd olid loomult lineaarsemad ja rütmikamad kui tema hilisemad pehmed ja maalilised gravüürid. Wiiralti varase säilinud loomingu haruldus ja vähesus on kunstimaastikul tuntud.

Varased teosed autori loomingus on muutunud ajapikku aina haruldasemaks, andes tunnistust Wiiralti andest ja tema võimest isikupäraselt interpreteerida ja mängida 1920ndate aastate maailma moodsate kunstisuundade võtmes, siitki lööb läbi kubistlik joon.