Endel Kõks 1912–1983 Kaks moosekanti (Pierrot ja Arlekiin). 1950

Signeerimata

Endel Kõks on õppinud Tartu Ülikoolis filosoofiat japsühholoogiat. Sarnaselt Ado Vabbele, kelle juures Pallases ta hiljem õppis, olles ise elupidev otsija. Kodumaalt sunnitud lahkumine 1944. a. tähendas Kõksi jaoks ka midagi head, kuna Rootsis elades sai ta vahetult tutvuda läänemaailmas toimuvate kunstimuutustega. 1960ndatel oli Kõks üks esimesi Eesti kunstnikke eksiilis, kes proovis kätt abstraktsiooniga. Ta kasutas tihtipeale erksaid värve ja julgeid sümboleid; tema loomingus on oluline koht koloristlik-dekoratiivses käsitluslaadis. Kõks on teinud linnavaateid, portreesid, natüürmorte jaolustikumaale, aga ka kohviku- ja buduaaristseene. Ta on olnud aktiivne ka kunstielu kaardistamisel. Kõksi koostatud on raamatud„Eesti graafikuid“(1980) ja „Välis-Eesti kunstielu bibliograafia“ (1984). Kunstnik on kirjutanud ka uurimuse Michel Sittowist ning avaldanud arvukalt kunstialaseid artikleid. Oksjoniteos on Kõksile omaselt jutustav. Tema narratiivid ei ole ometi otsesed, pigem kutsuvad stseenid meid uudishimulikult otsima tegelaste juhtumisi enne või pärast pildile ilmumist. Oksjoniteose dekoratiivsus on erakordne ja kompositsiooni rütm vaid Kõksi oskustepärane.