Olev Subbi
1930 - 2013
Lambad. 1960
Õli, lõuend. 60 x 85 cm (raamitud)
hind 5 100 (müüdud)
All paremal: Subbi 60
Olev Subbi sündis Tartus sõjaväelase perekonnas, kuid seda, et temast saab kunstnik, teadis noormees juba 14–15aastasena. Kunstiõpingud ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis katkesid, kuna 1949. a. märtsiküüditamine pagendas noormehe kaheksaks aastaks Siberisse. Vabanemise järgselt viis Subbi õpingud lõpule 1962. a. ja tegutses sealtpeale enamasti vabakutselise kunstnikuna. Juba esimesest isikunäitusest 1966. a. on Subbi olnud eesti tähelepanuväärsemaid maalikunstnikke. Tema oskus tõlgendada isikupäraselt nii maali ainestikku kui motiive, milleks olid eelkõige inimene ja loodus, lõid unikaalse, subbiliku harmooniate maailma. Hoiakult lüürilised teosed tõukusid nii isiklikest elu kogemistest kui intuitsioonist. „Ma kasutan oma piltidel ideaalmaailma tükke. Neid kokku pannes võiks saada väga ilusa maailma, kus me aga kahjuks keegi ei saa elada,͟ on Subbi pihtinud. Suure tunnustuse on võitnud Subbi aktid maastikes – klassikaline ilu kunstikeeles. Täna ei ole need teosed vanamoodsad ega kamoodsad, sest ilu on ajatu ega vaja määratlusi. Aeg Subbi maalidel on iseseisev substants, olles justkui alati peatunud. „Subbi tegeleb väärtustega, mis asuvad ajavoolust väljaspool,͟ on selle sõnastanud Subbi sõber kunstnik Enn Põldroos. Subbi maalitehnika on konservatiivne, kuid stiililiselt on ta enamasti liigitatav sürrealismi või abstraktsionismi alla. Puhtad ja selged värvid on need, mis Subbi loomingust eriti võluvatena meelde jäävad – kunstnik otsekui kõneleb oma publikuga värvides.
Oksjoniteosed„Tütarlaps kollases͞ ja „Lambad͞ pärinevad autori varasest loomingust, kus tema laad oli veel realistlik, lastes juba aimata küpseva kunstniku natuurist maalimise meisterlikkust. Teostest esimene leiti tema stuudiotööde mapist ning on tõenäoliselt maalitud Kunstiinstituudis, kus Subbi kohe peale Siberi-aastaid õppis. Töö „Lambad͟ on küllap aga valminud koolipraktika käigus, olles maalitud natuurist, mida Subbi hiljem enam ei teinud, komponeerides kõik oma tööd vaid ateljees.
Olev Subbi sündis Tartus sõjaväelase perekonnas, kuid seda, et temast saab kunstnik, teadis noormees juba 14–15aastasena. Kunstiõpingud ENSV Riiklikus Kunstiinstituudis katkesid, kuna 1949. a. märtsiküüditamine pagendas noormehe kaheksaks aastaks Siberisse. Vabanemise järgselt viis Subbi õpingud lõpule 1962. a. ja tegutses sealtpeale enamasti vabakutselise kunstnikuna. Juba esimesest isikunäitusest 1966. a. on Subbi olnud eesti tähelepanuväärsemaid maalikunstnikke. Tema oskus tõlgendada isikupäraselt nii maali ainestikku kui motiive, milleks olid eelkõige inimene ja loodus, lõid unikaalse, subbiliku harmooniate maailma. Hoiakult lüürilised teosed tõukusid nii isiklikest elu kogemistest kui intuitsioonist. „Ma kasutan oma piltidel ideaalmaailma tükke. Neid kokku pannes võiks saada väga ilusa maailma, kus me aga kahjuks keegi ei saa elada,͟ on Subbi pihtinud. Suure tunnustuse on võitnud Subbi aktid maastikes – klassikaline ilu kunstikeeles. Täna ei ole need teosed vanamoodsad ega kamoodsad, sest ilu on ajatu ega vaja määratlusi. Aeg Subbi maalidel on iseseisev substants, olles justkui alati peatunud. „Subbi tegeleb väärtustega, mis asuvad ajavoolust väljaspool,͟ on selle sõnastanud Subbi sõber kunstnik Enn Põldroos. Subbi maalitehnika on konservatiivne, kuid stiililiselt on ta enamasti liigitatav sürrealismi või abstraktsionismi alla. Puhtad ja selged värvid on need, mis Subbi loomingust eriti võluvatena meelde jäävad – kunstnik otsekui kõneleb oma publikuga värvides.
Oksjoniteosed„Tütarlaps kollases͞ ja „Lambad͞ pärinevad autori varasest loomingust, kus tema laad oli veel realistlik, lastes juba aimata küpseva kunstniku natuurist maalimise meisterlikkust. Teostest esimene leiti tema stuudiotööde mapist ning on tõenäoliselt maalitud Kunstiinstituudis, kus Subbi kohe peale Siberi-aastaid õppis. Töö „Lambad͟ on küllap aga valminud koolipraktika käigus, olles maalitud natuurist, mida Subbi hiljem enam ei teinud, komponeerides kõik oma tööd vaid ateljees.