Einar Vene 1952 Leierkastituba. 2009

All paremal: EV

Einar Vene on üks omanäolisemaid sürrealiste, kelle maalid järgivad unenäoloogikaid: kokku võivad saada kõige sobimatumad objektid, kuid tänu koloriidile põimitakse nad kokku tervikuks. Vene fantaasia on lopsakas, olemasoleva realiteediga piirdumine oleks tema jaoks igav ning ta pakub pidevalt tegelikkuse alternatiive.

Käesoleva maali valmimisaastal kirjutas Juta Kivimäe: “Maalija on jäänud ustavaks quattrocento kunstnike avalale ja vahenditule maailmanägemisele. Piltidel toimivad nagu eraldi kaunilt maalitud konkreetsed loodusvaated tihtipeale leekides lõõmavate hoonetega ja sinna maastikele on maalitud tegelased, kes ajavad mingeid unenäolisi asju. Sajandite perspektiiviõpetusest ei ole Einar Vene kunagi suurt pidanud ja millekski. Maal ei ole ju lõpuks mingi aken realistlikku maailma, vaid ikkagi kunstniku maailmavaate filosoofiline projektsioon lõuendi pinnal. /…/

Tema maalidega seoses on sageli rõhutatud sürrealismi kandepinda. Unenäolise tegelikkuse illusioon ongi neil maalidel parasjagu absurdne, sugestiivne ja valdav. /…/

Võrreldes varasemate aegadega, on Einar Vene maalid nagu avaramaks ja lasuursemaks muutunud. Maalitud avaruse osakaal on tõusnud ja alatasa vaatajaid kummitanud olulise tähendusega elemente on maalipindadel vähem kui vanasti.”