Richard Sagrits 1910–1968 Rutja rand. 1945

All vasakul: R.Sagrits. 1945.

Richard Sagrits kohanes võrreldes mitmete teiste kunstnikega pealtnäha paremini nõukogude korraga. Sõja ajal viibis ta Jaroslavlis, pärast sõda sai aga riiklikke tellimusi, näiteks maalis koos Evald Okase ja Elmar Kitsega “Estonia” laemaali. Teiselt poolt on temagi loomingus näha teatud otsimist või ka sisemist ebakindlust ning enamuse tema maalide seas moodustavad poliitiliselt neutraalsed loodusmaalid. Võrreldes Kitse või Okasega ei kujunenud Sagritsast kunstnikku, kes oleks ideoloogiliselt sobivaid teemasid jõuliselt käsitlenud, vaid pigem otsis ta oma nišši nostalgilise maiguga looduskäsitlustes.
Silma torkab sealjuures just nostalgiline aspekt: Sagrits maalis sageli kodukandis Karepal, kust ta pärit oli ning kus elas ka hiljem. Siinne ümbrus inspireeris teda, kuid oli ühtlasi emotsionaalne ankrupaik, turvatunnet sisaldav ja tormilistel aegadel stabiilsusest kõnelev. Rutja rand asub Karepa lähedal ning oli Sagritsale kahtlemata vägagi tuttav. Seetõttu võime oletada, et ka mitmed inimesed siin maalil võisid olla Sagritsale lähedased.
Teos uurib ettevaatlikult realismi võimalusi ja on Sagritsa kohta haruldaselt suuremõõtmeline ning pidulik. Kuigi teoses on näha kohustuslik töömotiiv, siis Sagrits tundis juba varem huvi kalurielu vastu ning tema jaoks oli nende vaatlemine pigem naasmine tuttava ja turvalise juurde. Ajal, mil terve senine maailm näis olevat kokkuvarisenud, kõnnib Sagrits koduranda ja maalib tuttavaid inimesi elamas oma tuttavat elu.
Eraldi tasub tähelepanu pöörata taeva- ja rohukäsitlusele. Siin näeme maalilist vabadust, mis tegelikult oli juba taunitav. Sagritsa pintsel on liikunud kärmelt ja improvisatsiooniliselt, ta on tundnud elust ja maalimisest rõõmu ning kohustuste surve on hetkeks unustatud.