Peet Aren 1889–1970 Õunapuud talvel. 1912

All paremal: PAren

Maali-, teatrikunstnik ja graafik Peet Aren sai kunstihariduse tolle aja professionaalide hulgas vägagi hinnatud Peterburi Kunstiakadeemias 1913. a. Aren täiendas end lisaks Viinis ja Münchenis, osaledes aktiivselt ka Eesti kunstielus. Kunstnikuna oli ta mitmekülgne, harrastas tahvel- ja monumentaalmaali, raamatuillustratsiooni, tarbegraafikat, lava- ja ruumikujundust. Maalijana on Arenile olnud alati omane enamasti väga lihtsate motiivide ja paikade eksistentsiaalne puudutus. Nagu ka siinne talvine vaade õunapuudele, kus pealtnäha mittemidagiütlev linnaserv saab ometi läbi sinakate puuvõrade vaadatuna hingestatud luuleks – tähendusrikkaks pilguks hetkele, milles ei oleks nagu midagi olulist, ent mis ometi haarab oma kõneka vaikusega. Sedalaadi rahu saabus veelgi enam kunstniku loomingusse 1930ndail aastail, mil arenlik dekoratiivsus taandus loodusläheduse ees. Suurepärase ja sisuka kunstnikuna oli Arenil mida edasi anda, seega võib kunstiajalugu olla tänulik tema tööle õppejõuna Riigi Kunsttööstuskoolis ja hiljem Pallaseski. Teise maailmasõja lõpul lahkus Aren Eestist ning elas elu lõpuni USA-s, pühendudes põhiliselt maastikele, milles oli nii kodumaa inspiratsiooni kui igatsust.