Paul Burman 1888–1934 Vana botaanikaaed Toompeal. 1920 - 1930

Teos on ära märgitud 1957. a kunstniku näituse kataloogis (Eesti Kunstimuuseum, nr 64); koos kataloogi nimestikuga ära toodud ka Aino Kartna monograafias „Paul Burman 1888–1934“ (Tallinn 1971, lk 151)

Paul Burmani pidurdamatust maalimisjanust on räägitud legende. Ühelt poolt oli see tema trump: teist säärast hoogsas impressionistlikus ja samas jõulises laadis maalinud autorit me ei tea. Teiselt poolt tähendas Burmani muljete hetkelisus ja läbematus teinekord ka tööde viimistlematust ning lõpetamatust. Käesolev akvarell on näiteks sellest, mis juhtus siis, kui Burman suutis oma emotsionaalse vaimustumise kanaliseerida ning liita selle talle iseloomuliku maalijakäekirjaga.
1920ndatel elas Burman juba püsivalt vaimuhaigla hoolekande all, kuid peaarsti heasoovlikkuse tõttu käis ta pidevalt maalimas ning esines ka aktiivselt näitustel. Burman maalis seda, mida ta oma rännakutel nägi: haigla kasvuhoonet, lähedast metsa või mõnedel pikematel retkedel ka vanalinna või Piritat. Käesolev töö on seega ühelt poolt Paul Burmani reisimärkmikuks: võime olla kindlad, et kunstnik on maalinud just seda, mis sel hetkel tema silme ees oli. Teiselt poolt on see aga silmatorkav linnavaade, mis oma kirglikkuses ja jõulisuses ületab kõiki sarnaseid.