Nigul Espe 1907–1970 Uue magistraaltänava rajamine Tartus. 1950

All paremal: Nigul Espe 1950
Pöördel: Espe Nigul Uue magistraaltänava rajamine Tartus Akvarell 1949

Hävinud Tartu ja selle taastamine olid väga levinud teemad Eesti 1940ndate maalikunstis. Maalikunstnike kodu- ja lemmiklinn elas läbi katastroofi ning selle katastroofi dokumenteerimine oli autorite jaoks korraga nii valus kui ka teraapiline, võimaldades valu välja elada. Tartu taastamise vastu tunti juba natuke leigemat huvi, kuna see oli sageli vastuoluline tegevus: taastamise asemel tõmmati sageli poolhävinud majad hoopis maha, kusjuures seda sunniti tegema saksa sõjavange. Käesolev maal püüab luua kujutlust siiski innukast tartlaste kodanikkonnast, kes on tulnud uut linna üles ehitama. Patriootlikkust rõhutab veelgi Ülikooli tänava 1 otsaseinale kantud suur loosung.
Tartu taastamistöödest tehti 1949. aastal eraldi filmikegi, kus naised kaevasid labidatega maad ning ülesehitustöid juhendas Tartu peaarhitekt Arnold Matteus. Käesoleval Nigul Espe teosel juhendajat pole, linnarahvas on justkui talgutel. Espe maali võlu on ennekõike tema dokumentaalsuses, kuna jäädvustab mitmeid ajastule iseloomulikke, kuid tänaseks unustuse hõlma vajunud detaile alates omaaegsetest bussidest ja traktoritest ning lõpetades seinale kantud loosungiga.