Miljard Kilk 1957 Saadikud. 2005

All paremal: Miljard 10⁹

Miljard Kilk on kahtlemata olnud üks omanäolisemaid ja samas radikaalsemaid pöördeid teinud kunstnikke. Ta alustas aktiivsema kunsti loomisega juba 18-aastaselt 1970ndate keskel. Kilk lõpetas kunstikooli 1976. aastal, töötas natuke aega Vanemuise teatris dekoratsioonimaalijana, kuid 1977. aastal läks kaheks aastaks Leningardi lähedale sõjaväkke. Seal teenis ta telefonistina, mis tähendas hulgaliselt vaba aega ja ka ruumi, kus maalida. Reet Margi sõnul külastas Kilk ka lähedalasuvat Ermitaaži ning “ilmselt pärineb sellest ajast ka tema armastus maailmakunsti klassika vastu.” Sõjaväes tehtud pildid saatis ta Eestisse näitustele oma hüperrealistlike ja vaimukate teostega. Ent Mark märkab, et kuigi tänaseks on Kilk siirdunud palju sürreaalsematele radadele, ehitades oma maalid üles nagu unenäod, siis juba täiesti vastupidises laadis töötades oli tal mitmeid võtteid, mida kasutab tänaseni: näiteks on maal “kokku pandud mitmest tegevusest ja vaatenurgast, otsekui suur kollaaž.” 1990ndate alguseks oli Kilgi looming juba täielikult uuenenud. “Värvi oli kraabitud, kobrutatud, lihvitud – Kilk oli maalima hakanud,” kirjutab Mark, ja lisab: “Sama suur muutus oli toimunud ka kujutatavas aines. Tundub, et keerulised 1990. aastad olid kaotanud igasuguse tahtmise reaalsusega tegemist teha. Kunstniku kaasaeg oli maalidelt kadunud, nagu ka konkreetsed inimesed – seal tegutsesid hoopis kummalised hübriidsed monstrumid. Kilk oli tõmbunud mingisse oma kujuteldavasse reaalsusse. Samas, kui temaga nendest maalidest vestelda, on selge, et piltides peituv lugu jääb kaasaega ning on valminud mingi kindla sündmuse ajel või konkreetsele inimesele mõeldes.”