Karl Pärsimägi 1902–1942 Tulbid. 1933

Karl Pärsimägi alustas näitustel esinemist juba 19-aastase noorukina, mil ta „Pallase“ täieõigusliku õpilasena hakkas osalema samanimelise kunstiühingu aastaväljapanekutel. Kaksteist aastat hiljem, 1933. aastal, oli Pärsimägi endiselt „Pallase“ õpilane, kuid vahepeale oli sattunud kuueaastane paus õpingutest, mil kunstnik viibis maal omaste juures ning töötas – ehk maalis. Nüüd oli ta tagasi pöördunud kooli ning Ado Vabbe käe all hakkas Pärsimägi laad üha otsustavamalt välja kujunema. Just 1930ndate esimesed aastad näevad pööret Pärsimäe loomingus, mil kujuneb välja see, mille poolest kunstnikku Eesti kunstiajaloos enim hinnatakse: värvid muutuvad jõuliseks, vormid vabamaks, fovistlikud mõjutused selgemaks, palett kirkamaks, meeleolud hoogsamaks.
Monotüüpia ning natüürmordižanr ei olnud Pärsimäe loomingus sugugi haruldane, nendega tegeles ta ka oma loomingu hilisperioodil.