Kaido Ole 25.02.1963 Nimeta XVII. 1992

Käesolev maal on üks esimesi Kaido Ole näitusel esinenud töödest, mis hiljem on jäänud avalikkuse eest peidetuks. Ole ise on meenutanud oma toonaseid näituseid kui väljapanekuid, kus esmakordselt sai selgeks, mida ta maalilt ootab. Ühelt poolt jätkab Ole siin geomeetrilise maali traditsiooni, mis on eesti kunstis olnud päris kenasti esindatud. Teisalt toob ta teadlikult sisse ka vastuolusid ja kontraste, mis näilist perfektsust veidigi inimlikumaks muudavad. Silmatorkav on ka alusmaterjali valik ning otsus panna tema faktuur kõlama võrdsena kunstniku tööga.