Johannes Võerahansu 1902–1980 Halastajaõde. 1940

All paremal: Võerahansu 1940
Ülal paremal: J.Võerahansu
Alusraamil TKM märge: TKM aj 72/10-57

Suurepärane maal Johannes Võerahansu loomingus, kus ta ajastute piiril seistes maalib ajastut iseloomustava portree. Eesti ajakirjanduses hakati 1930ndatel halastajaõdedest väga palju kirjutama ning sõja puhkedes kasvas nõudlus nende järele veelgi. Katastroofide juhtudes oli halastajaõde aga mitte ainult meditsiinilise personali liige, vaid laiemalt halastuse ja abistamise sümbol.
Võerahansu on maalinud halastajaõde erilise tundlikkusega. Erksa vaimu ja iseseisva hoiakuga halastajaõde on asetatud istuma küll pehmele padjale, kuid tema olekust õhkub tegutsemistahet. Mõeldes, et säärase hoiakuga inimest on maalitud 1940. aastal, muutub maal otsusekindluse sümboliks. Ühtlasi kasutab Võerahansu siin juba realistlikumat maalikeelt kui varem, samas kui tema värvikäsitluses (eriti foonil) on näha pallasliku maalikooli mõjusid.
Maal on ära toodud ka Johannes Võerahansu 1958. aasta näituse teoste kataloogis nr 114 all (nime “Meditsiiniõe portree” all).