Johannes Greenberg 1887-1951 Näitlejad. 1916

Johannes Greenbergi, “meie tuntuima meistri figuraalkompositsiooni alal” (toonased ajalehed) kunstnikusaatus on tänaseks tõusnud juba legendaarseks. Seda on vaid suurendanud tema tööde äärmine nappus. 17-aastaselt Laikmaa juures alustanud autor õppis veel Berliinis, Münchenis ja Moskvas, tema hilisemad õppereisid viisid ta Pariisi, Austriasse, Belgiasse, Hispaaniasse. Stiililiselt pidevalt ümberlülituv, kuid ometi ühtlaselt kõrget taset ka erinevates lähenemistes demonstreerinud Greenberg suutis läbi oma loomingulise karjääri tõusta Eesti ehk üheks olulisemaks autoriks üldse. Tema “tundelised, tugevalt isikupärased ja mõjukalt ilmeka koloriidiga maalid” (Alfred Vaga) ei kuulunud kunagi päris täpselt ühtegi voolusuunda. Ometi on siiski üks alus, üks juhtniit, mis läbib Greenbergi loomingu tuumseimat osa, mille järgi teda enim tuntakse ja hinnatakse: teater. Teatrimaailm oli miski, mille salapära ja mängulisus Greenbergi juba päris algusest peale endasse neelas. Ja just nõnda, kolm naisterahvast omavahel vestlemas, kirjud kostüümide seljas, näod vaid aimamisi välja maalitud – just nõnda töötas Greenberg oma olulisimate teatriteemaliste töödega. Jaan Pert on tabavalt märkinud, et ta arvas ekslikult, justkui liiguks Greenberg järelimpressionistliku meheliku maalimise laadis, ent osutus, kunstnik on “õrn lüürik, naise sarmi maalija”.