Johannes Greenberg 1887-1951 Mulatitar. 1910

Kirjeldades Johannes Greenbergi õpinguid Münchenis aastail 1908 – 13, on kunstniku monograafia autor Hilja Läti märkinud tema edusamme aktijoonistuse ja figuraalkompositsiooni alal sealses Kunstide Akadeemias, Gabriel von Hackli juhatusel. Näib, et just sellesse aega võiks dateerida suure aktijoonistuse, mis laseb juba aimata tulevase meistri vormitunnetust, vaatamata ajastule ja koolitusele üldomastele tunnustele. Sajandi algul armastati nimelt selge kontuuri ja siluetimõjuga ning vormiplastikaga aktijoonistusi, mida sageli monumentaliseeriti iseseisvateks kunstiteosteks. Tuntumad näited sellistest aktijoonistuse “ülendamisest” on Valentin Serovi “Baleriin Ida Rubinsteini portree” (1910).
Noore Greenbergi joonistus mulatitarist on piisavalt meisterlik, väljendusrikas ja lõpetatud, et olla käsitletav iseseisva teosena. Temast viib arengujoon Greenbergi 1930. aastate alguse aktimaalideni. Samuti rikastab see Greenbergi teos oluliselt pilti kunstniku varasemast loomingust, millest on säilinud vaid üksikud näited.