Endel Kõks 1912–1983 Seltskond Pariisis. 1965

All paremal: - KÕKS 65

Figuraalkompositsioonid ehk inimrühmi kujutavad maalid olid Eesti varasemas kunstiloos pigem haruldased, kuid pärast teist maailmasõda nende osatähtsus kasvas. Erinevalt siin elanud autoritest sai Kõks maailmas reisida ning on seetõttu paigutanud stseeni Pariisi – linna, mis oli olnud aastakümneid Eesti kunstnike unistuste sihtkoht. Kõksi suuremõõtmeline efektne maal on kummastava süžeega, kujutades võib-olla tsirkusega seotud seltskonda. Inimeste elegantne riietus ja taamal välja toodud Pariisi maamärgid seda oletust samas ei toeta – pigem on nad õhtut veetev seltskond, ent miks sellisel juhul kitarr ja kuidas on sattunud maalile ahvike? Kõks käis Pariisis korduvalt ja võib oletada, et antud stseen pole siiski fantaasiapilt, vaid antud vahejuhtumit on ta mingil moel kogenud. Kõksi jaoks pole see olnud anekdootlik vahejuhtum, vaid maalile antud suured mõõtmed viitavad selle tähtsusele: olukord kõneles tema jaoks millestki olulisest. Kõksi varasema loominguga seostub aga tema kiindumus elegantse linnaelu järele, millega ta juba enne teist maailmasõda erines Eesti kunsti peavooludest.

Kuna Kõks valmistas tol perioodil mitmeid pannoosid, võib olla tegemist ka pannookavandiga.