Eduard Wiiralt (1898–1954) Museoloogiline pealkiri: Neegri pea. 1933

All vasakul: Gr. s/bois 1933 Epr. d'artiste
All paremal plaadil: 1933
All paremal: E.Wiiralt

Maailmakodanikust eesti kunstniku psühholoogiline portree maailmalinna Pariisi elanikust.
Praeguses globaliseeruvas maailmas tekitab küsimust graafilise lehe tekstiline lisand – pealkiri. Kust pärineb siinse lehe väidetav pealkiri „Neegri pea”, mis kõlab kuidagi robustselt ega lähe kokku pildi enda peenusega? Kui Wiiralt ise pole pealkirja pannud, siis kes selle pani? Kas anonüümne muuseumitöötaja kunagi anonüümsel nõukogude ajal? Wiiralt oli avara suhtumisega maailmakodanik, kelle silm jäi reisimisel pidama erinevatel kultuuridel ning inimestel, et leida stimuleerivat visuaalset ideed loomingu jaoks.
2021. aastal lahvatas Eestis tugev poleemika seoses KUMU Kunstimuuseumi näitusega „Erinevuste esteetika / Rendering Race”, mida kureeris Ameerika kunstiteadlane Bart Pushaw, kes valdab puhtalt eesti keelt ja on kirjutanud doktoritöö eesti ja Baltimaade kunstiajaloost. Nimetatud näitusel esitas ta, lähtudes postkolonialistlikust kultuuriteooriast, kuraatorina palju küsimusi mittekohalike inimeste kujutamise kohta eesti kunstnike poolt 20. sajandi alguses. Probleemiks oli eelkõige rahvuste ja rasside verbaalne nimetamine ning kujutatud konkreetse isiku nime mittemainimine teoste pealkirjas, samuti kujutamise poliitika. Siinses videos on 16 minutit ekskursiooni Bart Pushaw juhtimisel: https://www.youtube.com/watch?v=Sq--EeW-s3k
20. sajandi alguse Pallase kunstnikud ei pidanud teoste tekstilist osa sageli oluliseks – nad elasid n-ö optilise kunstimudeli paradigmas, kus kõige tähtsamaks peeti vaatamist, mitte sõnastamist. Polnud harv juhtum, kus Pallase näitustel eksponeeriti rida töid nimega „Portree”, ent tagantjärgi on kunstiteadlastel võimatu kindlaks teha, milline portree, kui pole ka fotosid näituse üldvaatega.
KUMU Kunstimuuseum lahendas 2021. aastal väljakutse nii, et räigena kõlavad ning ilmselgelt anonüümsete muuseumitöötajate „loominguna” tekkinud tööde pealkirjad nimetati ümber paremate vastu, jättes annaalidesse alles ka varasemad pealkirjaversioonid.
Ilmselt esindab ka juuresolev Wiiralti graafiline leht sarnast juhtumit. Isiksusena oli Wiiralt pigem vaikija kui rääkija. Seda näitab ka siinse graafilise lehe all kunstniku enda käega kirjutatud pealkirja puudumine.