Eduard Wiiralt (1898–1954) Kolm graatsiat. 1925

Harva õnnestub anda valitud töödega ülevaade ühe kunstniku kogu loomingust, aga ka tema maailmapildist ning sõnumist, mida tema kunst kandis. Eduard Wiiralti, Eesti kunsti visiitkaardi looming oli niivõrd mitmetahuline, et oleks muidugi lootusetu väita: nüüd on ta ammendatud.
Kuid kui hakata kõndima ajaliselt mööda käesoleva valiku töid, näeme
klaarilt: Wiiralt laotub meie ette tõepoolest niivõrd avaralt, et me võime rääkida kogu tema loomingust.
Esmalt 27-aastasena loodud ”Kolm graatsiat”, veidi nurgeline ja ilmselgelt saksa ekspressionismi mõjudega töö, kus Wiiralti teema – nii kunstiliselt kui eetiliselt – on juba näha. Filigraanse joone asemel on siin hoopis mäng pindade ja varjudega – väärtused, mida hilisemates töödes kohtame joonemängu kõrval napilt. Juba on tulemas sisse elu grotesksed jooned, kuid ”varane” Wiiralt on veel teistsugune – pehmem, terviklikum, klassikalisem.