Eduard Einmann 1913–1982 Nelgid ja õunad. 1964

All vasakul: Ed. Einman 1964

Eduard Einmann oli graafik ja maalikunstnik, kes alustas õpinguid Riigi Kunsttööstuskoolis ja jätkas Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, mille lõpetas 1941. a dekoratsioonimaali erialal. Sõja ajal võttis ta Jaroslavlis osa Eesti Nõukogude Kunstnike Kollektiivi tegevusest ning osales näitustel Moskvas. Aastatel 1944–1948 töötas aga juba Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõuna, hiljem ka direktorina. 50ndatel oli Einmann Eesti Kunstnike Liidu esimees. Tollases nõukogude atmosfääris leidis Einmann oma koha, oli nö ellujääja, mida mitmed kunstnikud ei suutnud ning tõmbusid oma loomingus tagasi, nagu näiteks Pallasest aktiivne Ado Vabbe. Einman aga maalis tollaseid töölisi, teadlasi ja kunstiinimesi. Aga ka oma reisimuljeid nii Armeeniast, Ukrainast, Usbekistanist, Egiptusest kui Itaaliast, kust kunstnik tõi kaasa hulgaliselt eksootilisi joonistusi ja maale. 60ndad aastad tõid Einmani teostesse realistliku laadi kõrvale mõningast stilisatsiooni. Nii mitmedki tollased tööd lubavad aimata kunstniku püüdlusi: need on otsivad ja ka Tartus sajandi esikümnendil valitsevate kunstiuuenduste juurde pöörduvad. Nii ka käesolev natüürmort, mis maalitud pigem 30ndate vaimus kui 60ndate meeleolus. Einman on siin ootamatult õhuline, mänglev ja rõõmus, justkui tahaks ta koos sügisese kompositsiooniga pikalt ja sügavalt välja hingata, kogedes tõelist loominguvabadust.