Edmond Arnold Blumenfeldt 1903–1946 Tartu kivisild. 1942

Edmond Arnold Blumenfeldt on huvitava saatusega kunstnik, kelle üle otsustamine on jäetud suhteliselt väheste allikate hoolde. Tema kunstnikupositsiooni võiks võrrelda Felix Randeli omaga: mõlemad olid 1920ndatel silmapaistvad avangardkunstnikud, kuid erinevalt Randelist on enamik Blumenfeldti töid kadunud. On oletatud, et suur osa tema loomingust hävitati Saksa okupatsiooni ajal, kuid mõnede säilinud maalide ja reprode põhjal võib oletada, et Blumenfeldti võlus eelkõige mäng vormidega. 1930ndatel, mil kogu eesti kunst muutus tegelikkusele lähedasemaks, liikus ka Blumenfeldti looming samas suunas. Seetõttu pole ka üllatav sõjaaegse Blumenfeldti keskendumine realistlikele linnavaadetele. Lahingutes kannatanud Tartu oli ka mitmete teiste autorite toonastel töödel (vrdl nt Lepo Mikko ja Richard Kaljo mitmeid Kivisilla-vaateid), kuid kui nemad kujutasid oma kodulinna, siis Blumenfeldt oli juba aastakümneid tallinlane. Kuigi 1941. aastal esimest korda õhkida püütud, jäi sild ikkagi püsima ning on Blumenfeldti maalil looritatud romantilise atmosfääriga. On põnev seetõttu oletada, et Blumenfeldt ei kujuta Kivisilda lihtsalt niisama linnavaate edasiandmiseks, vaid et ta püüab ühe silla ja selle silla saatuse abil sümboliseerida mingeid laiemaid tendentse, püüdes luua võrdpilti ühe rahva saatuse kohta.