Facebook Instagram Spotify

E-post: haus@haus.ee

Avatud: T - R 11 - 18; L 11 - 17

586.t1.jpg

Kataloog

EESTI KUNSTIKLASSIKA OKSJON, I OSA

Kuupäev Algusega kell Asukoht Haus Galerii & online

Kunstist, aegade, stiilide ja tehnikate üleselt

Piia Ausman - Haus Galerii galerist, kuraator 

Olles kunstioksjoneid korraldanud juba 28 aastat, katkematult igal kevadel ja sügisel, muutub taaskordne oksjon kuraatori jaoks mõistagi uueks väljakutseks. Ikka ja jälle tõstatuvad olulised küsimused: kuidas eksponeerida oksjonile kogutud teoseid väärikalt, kuidas luua uusi huvitavaid kunstikooslusi ja tõsta esile olulisi teemasid, rõhutada teatud ühiskondlikke ilminguid, mida kunst on käsitlenud jne, jne.

Meie jaoks on oksjonite puhul äärmiselt oluline vaadata oksjoneid mitte üksnes kui kunsti ostu ja müügitulemiga üritusi vaid kui võimalust muuta kunst kaks korda aastas jõuliselt kõnekaks ja hariduslikuks. Iga oksjon jätab oma kultuuriloolise jälje, millise, sõltub meie tööst, pühendumisest, mõttest ja võimekusest pakkuda kunstile õiglast näitelava, kus igal osatäitjal on oma oluline roll tervikus.

Käesoleva oksjoni märksõnaks sai aegade, stiilide ja tehnikate ülene presentatsioon. Oleme koostanud nn Eesti kunsti oksjoni I ja II osa, mahukad teostevalikud, kus me ei esitle seekord eraldi vanema ja moodsa perioodi maali ega graafikat vaid segame kõik oskuslikult ühte. Oleme loonud neliteist erinevat teemapeatükki, millest leiab nii varasema perioodi maali kui moodsat graafikat. Hea galerii tunnuseks on võimekus ise ja isikupäraselt tõlgendada materjali, mida esitatakse, mitte korrata, kopeerida või ringi fraseerida vaid luua omad kunstikehastused, mis avaksid tavapäraseks saanud vaateid teisiti. Siinkohal julgustame vaatajatki  isiklikeks ja heas mõttes isekateks kunstisuhtlusteks, lähtudes sellest, mis kedagi meist kõnetab ja mis mitte.  Me ei pea kunstist kõike teadma.  Selleks, et selles maailmas liikuda, peame me pigem omama seisukohti ja vaatepunkte, mida läbi kunsti sügavuti avada, analüüsida, läbimõelda või lihtsalt tajuda ja tunda, samastuda või vastanduda. Nii oleme seda seekord teinud meie, esitledes Haus Galerii 2025 aasta kevadoksjoni teostekollektsiooni, kus ühes peatükis võivad olla koos nii realism kui sürrealism, nii arhitektuursed vormid, kui pehmed jooned, kubism ja impressionism aga ka sümbolid ja tähendused, linnad ja agulid, veed ja kaldad või pilgud ja taevad jne, jne.

Haus Galerii käesoleva oksjoni struktuurid ja mõtted on kokku pannud ja nende sõnastamisse panustanud mahukaimalt kunstiloolased Eero Epner aga ka Lola Annabel Kass ning oksjoni kuraator Piia Ausman. Loodame, et meie nägemised ja nägemused on teie jaoks üheaegselt intrigeerivad ja inspireerivad ning eesti kunst saab läbi meie seekordse kevadoksjoni esitluse taas uusi ja ootamatuid ning mõttevärskeid vaatenurki.

Teosed

Sümbolid ja tähendused

Charles Baudelaire'i luuletuses Vastavusi käib inimene omi mõtteis metsas, "kesk sümbolite hiisi", ja tajub looduse salasõnumeid, tema värvide, lõhnade ning kõlade rikkust. Juhan Luiga  kirjutab Konrad Mägi loodusvaadetest: kunstnik "ei näe asju, vaid ta kõnnib asjade keskel, luulemõtted peas ja süda tundmustest mõõnamas." Nii võib ka suvi saada sügise värvid või kivid punaka varjundi. Kui prantslasest luuletajat peetakse sümbolistlike teoste üheks esimeseks või isegi kõige esimeseks autoriks, siis kunstnik Mägi on Eestis üks esimesi tuntumaid sümboliste. Kuid sümbolism on avara tähendusega mõiste ega seostu ka ainiti vanema kunstiloomega. Selle avaldumisi saab täheldada läbivalt kunsti ajaloos: metafoorne mõtlemine ja väljendumine, sümboolseid tähendusi kandvad motiivid ja süžeed, rõhuasetus teosesse peidetud ideel. Nii nagu iga kunstiteos on omal moel tähenduslik ja uks kunstniku isiklikku siseilma, on ka kunstiteoses kujutatus alati  mingusugust sümbolite keelt, olles selliselt avatud tõlgenduste paljususele. See on kunsti võlu. Ka võib näha sümbolismi-nimelise väljenduslaadi tekkest alates selle mõjutusi mujal: ekspressionismis, sürrealismis, jm-l. Sümbolid ja tähendused vihjavad seega kaudselt sümbolismile, kuid peamiselt toob alateema esile need teosed, milles avaldub nähtava maailma rõhutatult subjektiivne ja kujundirohke tõlgendus. Neis töödes võib ilmneda kunstniku vajadus pöörduda eemale reaalsest maailmast, sukelduda enda fantaasiatesse või mõtetesse. Neis võib peituda ka soov kõneleda kunsti ja sümbolite abil iseendast. On veel neid teoseid, milles näiliselt natuuritruu inimese või olustiku kujutamisel tahetakse öelda midagi enamat kui silmale paistab. Sel kujutatul on sümboolne kihistus, mis avab meile midagi nii ajastust kui kunstnikust endast.

21796.t.jpg
1. Edgar Tomberg Linnavaade. 1922

Pastell, paber. 35.0×25.4 cm

Alghind 1 200
Viimane pakkumine 0
21860.t.jpg
2. Paul Burman Varesed. 1921 - 1924

Akvarell, kleebitud papile. 49.0×68.0 cm

Alghind 9 700
Viimane pakkumine 0
21861.t.jpg
3. Eduard Wiiralt Eesti neiu. 1942

Pliiats, paber. 15.7×9.6 cm

Alghind 1 500
Viimane pakkumine 0
21670.t.jpg
4. Varmo Pirk Sügisene mets. 1964

Õli, papp. 70.0×50.0 cm

Alghind 2 900
Viimane pakkumine 0
21819.t.jpg
5. Märt Bormeister Öine Tallinn. Vaade Kuldjala tornist. 1966

Monotüüpia. 59.0×45.5 cm

Alghind 1 700
Viimane pakkumine 0
21916.t.jpg
6. Renaldo Veeber Kevad. 1970ndad

Söövitus. 49.4×64.7 cm

Alghind 1 400
Viimane pakkumine 0
21848.t.jpg
7. Malle Leis Käed. 1971

Akvarell. 70.0×69.7 cm

Alghind 4 700
Viimane pakkumine 0
21769.t.jpg
8. Vello Vinn Tallinn. 1974

Ofort. 22.8×24.2 cm

Alghind 900
Viimane pakkumine 0
21857.t.jpg
9. Sigrid Uiga Kaberneeme mänd. 1979

Õli, lõuend. 60.0×70.0 cm

Alghind 3 900
Viimane pakkumine 0
21867.t.jpg
10. Rein Tammik Vaatepunkt. 1991

Õli, lõuend. 100.0×100.0 cm

Alghind 14 900
Viimane pakkumine 0
21792.t.jpg
11. Orest Kormašov Vana veski. 1993

Akrüül, masoniit. 40.0×29.7 cm

Alghind 2 100
Viimane pakkumine 0
21725.t.jpg
12. Enno Ootsing Õhtu jõuab. 1997

Guašš, paber. 47.4×70.7 cm

Alghind 1 900
Viimane pakkumine 0
21793.t.jpg
13. Enn Põldroos Mantegna. Madonna delle Cave. 1999

Õli, lõuend. 130.0×60.0 cm

Alghind 21 000
Viimane pakkumine 0
21824.t.jpg
14. Ülo Teder Põlendik. 1999

Akrüül, masoniit. 72.5×94.5 cm

Alghind 3 500
Viimane pakkumine 0

Linnad ja agulid

Linnamaastikud ja agulivaated on kunstis olnud ühed kõige kütkestavamad motiivid – need peegeldavad ajastute muutumist, arhitektuurilist mitmekesisust ja elu eri tahke. Kui ajaloolised vanalinnad kannavad endas ajatut suursugusust, siis tööstuslikud linnavaated ja agulid toovad esile argielu poeetika, lihtsuse ja intiimsed hetked, moodsad suurlinnad aga näitavad oleviku subjektiivset kogemist nii uudistavast ja imetlevast kui ka kriitlisest vaatepunktist. Mõeldes aga konkreetsemalt eesti kunsti ajaloole, siis saab täheldada, et selle topograafia ei ole väga laiaulatuslik. Enamasti keskendutakse eestilikule ainesele, mis küll ei tähenda, et kaugemad (suur)linnad meie kunstist puuduksid. Nimelt, Eesti kunstis domineerib 20. sajandi esimesel poolel Lõuna-Eesti koos Tartuga, veidi ka Põhja-Eesti rannik ning saared, kuid muid paiku kujutatakse juba palju harvemini. Pärast teist maailmasõda kerkib seoses kunstimaailma keskme kolimisega pealinna Tallinna tähtsus, kus keskendutakse esmalt vanalinnale, seejärel aga juba ka teistele linnaosadele: kesklinn, ka agulid ning lõpuks uuselamurajoonid. Peamine rõhk on sõjajärgsetel kümnenditel siiski Tallinna romantiseerimisel: kümned vanalinnavaated, lüürilised pilguheidud uttu, vihma või päikesevalgusesse mattunud kesklinnale. Säärase urbanistliku keskkonna romantiseerimisega sooviti eemalduda tehnoloogiliste utoopiate poolt korraldatud maailmast ning selles on aimata nii vaikivat eemaletõmbumist modernismist kui ka nõukogude korra poolt soositud vaatamisrežiimidest, mis rõhutasid pidulikkust, moodsust, anonüümsust. Huvi linnaruumi kujutamise vastu jätkub jõudsalt nõukogude perioodi lõpul ja mõistagi peale seda, kaasajal, urbaniseerumise laienemisega ning linnamentaliteedi kasvamisega – need kaks teemat on ka tihtilugu kunstnike huvifookuses. Samas on oluline veel mainida, erinevaid ajaperioode silmas pidades, et linnapiltide taga peitub samuti puhas loomissoov ehk huviäratavate objektide ja vaadete kujutamine, inspireerudes nende vormidest ja värvidest või tajutud atmosfäärist.

21863.t.jpg
15. Eduard Wiiralt Agul. 1920

Pliiats, akvarell, paber. 35.2×25.0 cm

Alghind 2 100
Viimane pakkumine 0
21663.t.jpg
16. Eduard Wiiralt Illustratsioonikavand I. 1925

Tušš, paber. 20.1×15.3 cm

Alghind 3 400
Viimane pakkumine 0
21664.t.jpg
17. Eduard Wiiralt Illustratsioonikavand II. 1925

Tušš, paber. 8.5×25.0 cm

Alghind 3 100
Viimane pakkumine 0
21873.t.jpg
18. Valerian Loik Rooma motiiv. 1930ndad

Õli, papp. 33.0×42.0 cm

Alghind 3 200
Viimane pakkumine 0
21667.t.jpg
19. Nikolai Kull Tallinna vaade. 1934

Õli, lõuend. 77.5×62.0 cm

Alghind 15 300
Viimane pakkumine 0
21889.t.jpg
20. Nikolai Kormašov Tartu hoov. 1960

Õli, papp. 100.5×80.0 cm

Alghind 7 900
Viimane pakkumine 0
21087.t.jpg
21. Märt Bormeister Tallinn. Õhtne Suurtüki tänav I. 1962

Monotüüpia. 27.8×34.7 cm

Alghind 1 200
Viimane pakkumine 0
21872.t.jpg
22. Richard Uutmaa Tallinna vaade ( Võidu väljak). 1962

Õli, lõuend. 113.5×162.0 cm

Alghind 87 000
Viimane pakkumine 0
21775.t.jpg
23. Olev Soans Raekoja plats. 1962 - 1963

Söövitus. 19.0×39.6 cm

Alghind 800
Viimane pakkumine 0
21914.t.jpg
24. Joann Voldemar Saarniit Tornide väljak. 1967

Õli, masoniit. 50.5×76.0 cm

Alghind 4 800
Viimane pakkumine 0
21402.t.jpg
25. Erich Pehap Lossi tänav Tartus. 1977

Litograafia . 50.5×38.0 cm

Alghind 1 100
Viimane pakkumine 0
21771.t.jpg
26. Illimar Paul Hommik (Tokyo). 1978

Tušš. 56.0×57.4 cm

Alghind 2 900
Viimane pakkumine 0
21879.t.jpg
27. Valerian Loik Vana Tallinn. Hoovivaade põlispuuga. 1980

Õli, lõuend. 36.0×46.0 cm

Alghind 2 600
Viimane pakkumine 0
15575.t.jpg
28. Jaan Toomik Kaarli puiestee. 1984

Õli, kartong. 35.5×49.5 cm

Alghind 2 400
Viimane pakkumine 0

Eesti maastikud ja mõtted

Eesti maastikud ja mõtted toob esile rahvusromantilise laadi koos omamütoloogia käsitlemisega ja arhailiste, rahvuslike kujundite tõlgendamisega. Kuid sellele lisaks veel (romantika sõna rõhutamata) eestlaste ainulaadsuse haakuvalt oma identiteedi taju ilmingutega kunstis. Võib vast julgelt öelda, et eestlaste identiteedi peamiseks tunnuseks on tugev side loodusega. Eestlane on oma südames loodusrahavas ka juhul kui elab linnas või loob modernset kunsti. Eesti kunsti puhul on ikka rõhutatud, et erinevalt Euroopa kunstimetropolides loodud modernistlikest teostest, lipsab eesti loovisikute visioonidesse sageli sisse loodus. Tõesti, siinsed kunstnikud kujutavad palju maastikke. Need maastikud võivad olla puhtad loodusvaated. Kuid maastikesse võidakse lisada nüansina sisse ka hooneid: kirikutorn, maamaja või midagi muud. Nende funktsiooniks on enamasti kompositsiooni pingestamine – vahel võib-olla liiga lagedana mõjuv maastik saab juurde teatud kõneka detaili. Teinekord jällegi võimaldab hoone lisada uusi värvikihte, mida (Põhjama) loodus ei paku. Kahtlemata on säärastel hoonetel ka tähenduslik mõõde – nad kõnelevad reeglina millestki arhailisest, inimese jäetud ammusest jäljest, kusjuures inimesi ennast tavaliselt näha ei ole. Niisiis, arhitektuurne pool pole sedavõrd oluline – pigem on tegemist maamärkidega, teatud nostalgiliste ankrutega, mida vaadates luuakse meile kujutlusi kodust ja kodumaast, tuttavast ja omasest.

21408.t.jpg
29. Ants Laikmaa Talvine maastik. 1920ndad

Pastell, paber. 53.5×62.7 cm

Alghind 4 600
Viimane pakkumine 0
19553.t.jpg
30. Nikolai Kull Rukkihakid. 1943

Õli, vineer. 41.8×55.0 cm

Alghind 2 400
Viimane pakkumine 0
20434.t.jpg
31. August Luiga Natüürmort kannu ja tulpidega. 1939

Õli, lõuend. 59.0×45.3 cm

Alghind 3 400
Viimane pakkumine 0
21666.t.jpg
32. Roman Nyman Taluõu. 1944 - 1947

Värvipliiats, paber papil. 29.7×45.2 cm

Alghind 3 200
Viimane pakkumine 0
21768.t.jpg
33. Salme Rida Vaade Harku mägedele. 1945 - 1955

Õli, papp. 44.0×62.0 cm

Alghind 1 700
Viimane pakkumine 0
21773.t.jpg
34. Richard Kaljo Rahvapidu. 1956

Ofort. 37.5×31.0 cm

Alghind 1 600
Viimane pakkumine 0
16315.t.jpg
35. Aleksander Vardi Lõuna-Eesti maastik. 1959

Õli, lõuend. 50.0×60.0 cm

Alghind 6 400
Viimane pakkumine 0
21697.t.jpg
36. Olga Terri Urvaste kirik. 1967

Õli, masoniit. 29.5×39.5 cm

Alghind 1 400
Viimane pakkumine 0
20971.t.jpg
37. Kaljo Põllu Legend (sarjast "Kodalased"). 1974

Metsotinto. 35.7×49.2 cm

Alghind 2 700
Viimane pakkumine 0
21741.t.jpg
38. Kaljo Põllu Eesti maastik A. 1976

Metsotinto . 33.2×43.7 cm

Alghind 3 000
Viimane pakkumine 0
21743.t.jpg
39. Kaljo Põllu Eesti maastik. 1988

Metsotinto. 33.5×44.3 cm

Alghind 3 000
Viimane pakkumine 0
21905.t.jpg
40. Nikolai Kormašov Setod. 1988

Akrüül, papp. 86.0×105.0 cm

Alghind 24 000
Viimane pakkumine 0
21806.t.jpg
41. Tiit Pääsuke Rahvariie III (Mustjala ainetel). 1989

Õli, lõuend. 130.0×120.0 cm

Alghind 24 000
Viimane pakkumine 0
21887.t.jpg
42. Olav Maran Vaikelu kõrvitsa ja kulbiga. 2020

Õli, masoniit. 40.0×60.0 cm

Alghind 3 400
Viimane pakkumine 0

Naisest ja lilledest

Antud oksjoni alateema ühendab modernseid eriilmelisi naisekujusid ja lopsakaid lillede kompositsioone. Samuti on siin teoseid, kus naine ja lill kohtuvad omavahel, on asetatud avaralt tõlgendatavasse dialoogi. Naisfiguur on vahetus lillede läheduses või ta sulandub lilledega justkui üheks tervikuks, tema rõivastus on ehitud lillmotiividega. See peegeldab kunstiajaloolist traditsiooni kujutada mitmetähenduslikul viisil naise ja looduse omavahelisi seoseid. Teisalt on kunstnikud kahtlemata olnud vaimustuses just nii lillede kui naise poolt pakutud võimalustest kujutleda omi fantaasiaid, luua varieeruvaid värvipindu ja vorme, kumerusi, kõverusi, jne. Lilled mõistagi tõmbavad kunstnikku ligi oma värvide ilmaga ja naine jällegi nii mitmelgi teisel moel. Mõlemad annavad ka vabaduse lihtsalt luua ja toita oma loomistungi, mõtlemata sinna juurde mingisugust sügavamt jutustust või keerukaid tähenduskihistusi.

21920.t.jpg
43. Lydia Mei Lilled. 1940 - 1944

Õli, lõuend. 65.0×55.0 cm

Alghind 3 800
Viimane pakkumine 0
21416.t.jpg
44. Kristjan Teder Sirelid. 1948

Õli, lõuend. 73.0×92.0 cm

Alghind 13 700
Viimane pakkumine 0
21821.t.jpg
45. Ado Vabbe Pillimängija. 1949

Pliiats, paber. 25.0×15.6 cm

Alghind 1 200
Viimane pakkumine 0
21820.t.jpg
46. Ado Vabbe Daam suuskadel. 1950ndad

Pliiats, paber. 25.5×12.5 cm

Alghind 1 200
Viimane pakkumine 0
21855.t.jpg
47. Hilda Kamdron Kullerkupud. 1957

Akvarell. 36.2×44.5 cm

Alghind 2 100
Viimane pakkumine 2 100
21540.t.jpg
48. Richard Sagrits Istuv akt profiilis seljaga. 1963

Akvarell. 33.5×30.8 cm

Alghind 1 600
Viimane pakkumine 0
21817.t.jpg
49. Evald Okas Jaapanlanna. 1964

Autolitograafia. 40.5×26.0 cm

Alghind 1 700
Viimane pakkumine 0
16413.t.jpg
50. Edgar Valter Hiidnaine. 1968

Õli, paber vineeril. 90.5×91.0 cm

Alghind 6 300
Viimane pakkumine 0
21891.t.jpg
51. Tõnis Vint Põlvitav figuur. 1973

Litograafia. 22.5×19.5 cm

Alghind 1 100
Viimane pakkumine 0
21894.t.jpg
52. Leonhard Lapin Naine-masin XIV C. 1976 - 2016

Siiditrükk. 42.2×40.0 cm

Alghind 1 300
Viimane pakkumine 0
21903.t.jpg
53. Jüri Palm Jalad. 1977

Tušš, paber. 36.0×36.0 cm

Alghind 2 600
Viimane pakkumine 0
20175.t.jpg
54. Valdur Ohakas Põllulilled. 1981

Õli, lõuend. 100.0×80.0 cm

Alghind 5 900
Viimane pakkumine 0
21876.t.jpg
55. Malle Leis SBA Botaaniline II. 1988

Serigraafia. 50.0×50.0 cm

Alghind 1 400
Viimane pakkumine 0

Kubism ja impressionism

Kahe kunstilise väljenduslaadi – kubismi ja impressionismi – koosesitlemine võib tundunda esmapilgul veider. Kuid selline teoste alateema toob esile nii kubismi ja impressionismi erisused kui ka ühisjooned. Viimaseid on päris mitu. Tasub ka meelde tuletada, et Eestisse jõudsid modernsed suunad ja võtted üsna üheaegselt, 20. sajandi esimeses pooles, mistõttu leidub siin palju kujutamislaadide segusid ja voolude sünteese. Kuid seekord on lähtutud neid ühendavast niidist: tõlgendada reaalsust uuelaadsel viisil. Kui impressionistid eemaldusid akadeemilisele kunstile omasest natuuritruudusest ja vormitäpsusest, siis kubism kandis ja arendas seda mõtet edasi. Kubism pöördus impressionismile omasest välismaailmast saadava hetkemeeleolu, valguse ja õhu vastasikmõjude tabamisest sügavamale asja tuuma sisse. Oluliseks sai üldine kontseptsioon, mis viis ka objekti kujutamisele erinevatest külgedest. Samas seegi on ehk ühendavaks niidiks: impressionistid vaatlesid oma objekti erinevatel aegadel, nagu näiteks hommikul, lõunal ja õhtul. Niisiis on siinsetes eesti kunstnike töödes näha, kuidas tavapärast elu ja inimest või muud objekti vaadeldakse ning jäädvustatakse või konstrueeritakse lähtuvalt kubistlikust kontseptsioonist või tugevat impressiooni loovalt.

21536.t.jpg
56. Jaan Vahtra Kõrts (Blanc et Noir). 1921

Puulõige. 17.8×15.2 cm

Alghind 900
Viimane pakkumine 0
21353.t.jpg
57. Evald Okas Loojuv päike. 1952

Õli, vineer. 25.2×33.8 cm

Alghind 4 300
Viimane pakkumine 0
21828.t.jpg
58. Nancy Nõmmeots-Pedersen Naine dekoratiivses keebis. 1957

Pastell, paber. 40.0×47.0 cm

Alghind 1 400
Viimane pakkumine 0
16314.t.jpg
59. Agu Pihelga Õhtu. 1958

Õli, lõuend. 73.0×60.0 cm

Alghind 8 400
Viimane pakkumine 0
21884.t.jpg
60. Eduard Einmann Karepa. 1960ndad

Akvarell, guašš, papp. 35.0×50.4 cm

Alghind 1 800
Viimane pakkumine 0
21864.t.jpg
61. Jüri Kikka Tallinna vanalinn. 1960ndad

Õli, papp. 64.5×57.8 cm

Alghind 2 300
Viimane pakkumine 0
21882.t.jpg
62. August Pulst Varakevadel. 1964

Õli, vineer. 51.5×60.0 cm

Alghind 2 100
Viimane pakkumine 0
21795.t.jpg
63. Valdur Ohakas Natüürmort piibuga. 1966 - 1967

Õli, papp. 35.0×49.5 cm

Alghind 2 900
Viimane pakkumine 0
21814.t.jpg
64. Jüri Arrak Nurgake Tallinnast. 1967

Koloreeritud linoollõige. 19.0×23.0 cm

Alghind 1 100
Viimane pakkumine 0
21858.t.jpg
65. Juhan Püttsepp Põhja-Eesti rannik. 1969

Õli, papp. 49.5×79.5 cm

Alghind 2 800
Viimane pakkumine 2 800
21816.t.jpg
66. Kaja Kärner Maastik. 1980

Õli, lõuend. 63.0×73.0 cm

Alghind 2 700
Viimane pakkumine 0
21785.t.jpg
67. Kalju Nagel Piusa karjäär. 1981

Õli, lõuend papil. 60.0×81.0 cm

Alghind 2 100
Viimane pakkumine 0
21868.t.jpg
68. Rein Tammik Dieppe, Le Boulevard Maritime. 1990ndad

Õli, lõuend. 65.0×92.0 cm

Alghind 18 200
Viimane pakkumine 0
21762.t.jpg
69. Harri Pudersell Talvel. 1996

Õli, lõuend. 81.0×59.5 cm

Alghind 3 200
Viimane pakkumine 0

Elu- ja inimolu

Eesti kunstil on üks kummastav külg, meil ei ole figuraalkompositsioone ehk teoseid, mis kujutaksid inimrühmi mingis tegevuses just üleliia palju. Noor Richard Uutmaa avaldab oma 1930ndate märkmetes selle üle isegi imestust: miks pole eestlased tahtnud maalida inimesi? Kui tuua võrdluseks kasvõi Põhjamaade kunstiruum, kus Edvard Munch või Akseli Gallen-Kallela, aga ka teised autorid maalisid erinevaid inimelu sündmuseid ja rituaale, siis siinsed autorid eelistasid kujutada loodust või maalida portreesid, kuid mitte mitmeid inimesi ühiselt midagi tegemas. Antud oksjoni alateema teosed näitavad inimeseks olemise erinevaid tahkusid. Dramaatilised või argised, pidulikud või intiimsed stseenid kujutavad olukordi, kus mingil moel tunneme ära: selline ta on, inimene või selline see on, elu.

21653.t.jpg
70. Juhan Nõmmik Taluõuel (Kaluriküla vaade). 1933

Akvarell. 34.6×45.8 cm

Alghind 2 300
Viimane pakkumine 0
21917.t.jpg
71. Paul Liivak Seenelised. 1939

Puugravüür. 39.5×44.4 cm

Alghind 1 400
Viimane pakkumine 0
21856.t.jpg
72. Hugo Lepik Põgenemine. 1947

Õli, masoniit. 60.5×73.0 cm

Alghind 3 200
Viimane pakkumine 0
21678.t.jpg
73. Aleksander Pilar Seltskond jõekäärus. 1954

Akvarell, kleebitud papile. 45.6×62.8 cm

Alghind 1 900
Viimane pakkumine 0
21913.t.jpg
74. Louis Pavel Tartu motiiv. 1948

Õli, lõuend. 66.0×91.5 cm

Alghind 10 900
Viimane pakkumine 0
21648.t.jpg
75. Richard Kaljo 21. juuni 1940 Tartus. 1956

Ofort. 24.0×31.4 cm

Alghind 900
Viimane pakkumine 0
21774.t.jpg
76. Allex Kütt Narva hüdroelektrijaama ehitus. 1956

Autolitograafia. 42.0×55.7 cm

Alghind 1 100
Viimane pakkumine 0
21859.t.jpg
77. Endel Kõks Kübara ost. 1962

Õli, segatehnika, lõuend. 43.5×30.5 cm

Alghind 5 600
Viimane pakkumine 0
21679.t.jpg
78. Karin Luts Varjud. 1962 - 1964

Söövitus. 17.2×24.3 cm

Alghind 800
Viimane pakkumine 0
21391.t.jpg
79. Aleksander Vardi Lõuna-Eesti maastik. 1974

Õli, lõuend. 65.0×100.0 cm

Alghind 10 200
Viimane pakkumine 0
21904.t.jpg
80. Peeter Mudist Lapsed, kivid ja kadakad. 1990

Õli, lõuend. 89.5×70.0 cm

Alghind 47 000
Viimane pakkumine 0
21688.t.jpg
81. Margus Kontus Ühisväli. 2025

Akrüül, lõuend. 150.0×150.0 cm

Alghind 4 400
Viimane pakkumine 0
21854.t.jpg
82. Boris Ninemäe Kohvipaus viljalõikusel. 1980ndad

Õli, lõuend. 81.0×100.0 cm

Alghind 3 400
Viimane pakkumine 0
21776.t.jpg
83. Enno Lehis Tänavavaade. 1960ndad

Akvarell. 61.0×47.0 cm

Alghind 1 900
Viimane pakkumine 0

Arhitektuursed ja pehmed vormid

Vorm mängib kunstis keskset rolli ning siinsed teosed toovad esile kunstnike loodud vormides ilmnevaid kontraste ja harmooniaid. Arhitektoonilised kompositsiooni põhimõtted ja ratsionaalsus on kõrvuti spontaansusega, vabalt voolava käega loodud kujunditega ja pehmete vormidega. Võib tekkida küsimus: kas arhitektuursus tähendab pehmete vormide puudumist ja kas arhitektuursus seostub oma korrastatuse tõttu eemaldumisega mängulisusest. Ilmselt ei ole see nii. Kuid inimsilm ja mõistus on riukalik, näeb ja tõlgendab omasoodu. Sestap võib ka kunsti vaadeldes paistma hakata, et ühes objektide kombinatsioonis või teoses tervikuna domineerib ratsionaalsus koos inimese loodud arhitektuursete elemenditega. Neis on ka kalkuleeritust ja justkui veel kõvadust, sirgust. Kuid teised pildid ja selles olevad elemendid loovad pigem assotsiatsioone orgaanilise maailmaga, loodusele omase vabaduse ning vaba vohamisega. Seal on ka rohkem pehmeid objekte, voolavaid ja voogavaid kujundeid või stiliseeringut. Kunsti vaadeldes ning selle üle juureldes sünnivad vahel paralleelid looduslike ja inimloodud vormide vahel. Võimalik, et see kõik ei ole ka ettekujutuse vili, vaid eesti kunstnikud loovadki meile sedalaadi mõttemänge ja kujutletud maailmu või kompositsioone. Teinekord need näilised vastandid võivad tõesti ka teoses avalduda ja isegi omavahel põimuda: ümaravormiline kala võtab monumentaalse ja ehitisliku vormi; lille kujutamisel unustatakse tema pehmus ja õrnus, nende asemel on keskmes nurgelis-dekroatiivne ilme ja geomeetria.

21350.t.jpg
84. Voldemar Tank Talveõhtu. 1948

Õli, lõuend. 45.5×65.5 cm

Alghind 1 800
Viimane pakkumine 0
21680.t.jpg
85. Herman Talvik Kaktus . 1950

Õli, tempera, lõuend. 54.0×33.0 cm

Alghind 1 100
Viimane pakkumine 0
21708.t.jpg
86. Lembit Nõmmeots Punane potilill. 1960ndad

Õli, lõuend. 35.0×42.3 cm

Alghind 1 400
Viimane pakkumine 0
21886.t.jpg
87. Nikolai Kormašov Kaks arhitektuuri. 1969

Õli, lõuend. 48.0×63.0 cm

Alghind 7 900
Viimane pakkumine 0
2797.t.jpg
88. Valdur Ohakas Laua ümber. 1970

Õli, kartong. 35.0×48.0 cm

Alghind 2 700
Viimane pakkumine 0
21654.t.jpg
89. Väino Paris Lõuna-Eesti maastik. 1973

Õli, tempera, masoniit. 59.5×100.0 cm

Alghind 2 400
Viimane pakkumine 0
21699.t.jpg
90. Avo Keerend Alge I. 1980

Värviline plastikaatlõige 2/5. 71.5×38.2 cm

Alghind 1 900
Viimane pakkumine 0
21698.t.jpg
91. Avo Keerend Alge I. 1980

Värviline plastikaatlõige 4/5. 71.0×38.3 cm

Alghind 1 900
Viimane pakkumine 0
19927.t.jpg
92. Leonhard Lapin Arhitektuurisajandi male. 1986

Kõrgtrükk. 42.2×40.0 cm

Alghind 1 200
Viimane pakkumine 0
21760.t.jpg
93. Juss Piho Majakas. 1990

Õli, lõuend. 109.0×89.0 cm

Alghind 12 300
Viimane pakkumine 0
21907.t.jpg
94. Andres Tolts Balance I. 1996

Akrüül, lõuend. 120.0×150.0 cm

Alghind 9 200
Viimane pakkumine 0
21435.t.jpg
95. Valeri Vinogradov Kera II. 1997

Õli, segatehnika, paber. 29.0×40.8 cm

Alghind 1 600
Viimane pakkumine 0
21744.t.jpg
96. Leonhard Lapin Vana Tallinn IV. 2004

Litograafia. 38.2×36.2 cm

Alghind 1 600
Viimane pakkumine 0