Boris Ninemäe 1925–1991 Päevavalguses. 1960

All paremal: NINEMAE

Boris Niinemäe oli omapärane kunstnik, kelle igatsus kunstiliste väljendusvahendite järele ei hoolinud välistest takistustest. Ka paguluses jätkas ta maalimisega ning sellest sai omalaadne teraapiline vorm, kuna võimaldas taas läbi elada koduseid süžeesid ning tuttavaid motiive. Eriti armsaks said talle rannamotiivid, kujutades korduvalt kalureid nende argises, kuid imetlusväärses tegevuses. Reisides palju üle kogu maailma, eelistas ta siiski maalima asudes meenutada arhailisi kalapüügiga seotud tegevusi. Käesoleval maalil suurendab mälestuslikkuse osakaalu see, et inimeste näod on justkui kustunud – kuid seda erksamad on ülejäänud värvid. Jõulised, tugevad pintslitõmbed ei jäta kahtlust, et Niinemäe on oma taotlustes veendunud ning õrna meenutuse asemel soovib ta üles ehitada kadunud maailma.