August Luiga 1906–1985 Heinategu. 1947

All paremal: A. Luiga -47

Töömotiivid on Eesti kunstis olnud alati laialt levinud, eriti põllutöödega seonduv – see oli tuttav keskkond maal sirgunud autorite jaoks. August Luiga "Heinategu" langeb huvitavasse ja vastuolulisse aega. Ilmselt on temagi maalinud siin midagi, mis talle väga tuttav. Mõneti läheneb ta teemale isegi entsüklopeediliselt, keskendudes mitte kitsalt ühele motiivile, vaid näidates ühe pildi pinnal heinateo erinevaid tahke: vikati luiskamist, kaarutamist ja nii edasi. Seda võiks ühelt poolt lugeda uue ajastuga kaasaminekuks, kuna nõukogude kord ootas ja nõudis töötava proletariaadi kujutamist. Samas näeme, et heina tehakse Luiga maalil mitte eesrindlikult masinatega, vaid vanamoeliselt: vikati ja hobustega. See on justkui tagasiviide minevikku, traditsioonilise elulaadi alalhoidmine. Sellele viitab ka Luiga vaba pintslikiri, mis ei olnud kindlasti uue võimu poolt soositud.