Ants Laikmaa 1866–1942 Võrgumaja. 1913

Ants Laikmaa tähendus tuleb ilmselt välja juba käesoleva kataloogi referatiivsetest ülevaadetest. Isegi kui keskenduda Eesti vanema põlvkonna maalikunstnike kõige pealispindsemale kirjeldamisele, jookseb sealt korduvalt läbi Ants Laikmaa nimi. Nii kunstniku kui õppejõuna oli Laikmaa ehk 20. sajandi esimese poole Eesti olulisimaid autoreid Nikolai Triigi, Konrad Mäe ja Eduard Wiiralti kõrval. Rahvusvaheliselt nimekates koolides
õppinud, ent nende akademismis pettunud, väga palju reisinud ning aastaid välismaal elanud Laikmaa loomingu olulisimaks osaks jäid ometi kodumaavaated.
Käesolev töö on teostatud Laikmaa lemmiktehnikas pastellis, andes edasi autori oskust sujuvate üleminekute loomisel. Kergelt udused piirjooned, värviselgusele on eelistatud piimjaid varjundeid. Ent olulisem on siingi Laikmaa lemmikmotiiv. “Eesti” tunneme siit ära mitte panoraamse vaate või populaarse vaatamisväärsuse järgi, vaid üksiku võrgukuuri järgi. Ootamatult nüansirikkas töös tõmbab Laikmaa selge ja isikliku võrdusmärgi “kodu” ja “Eesti” vahel. Vahendid, mida ta selleks kasutab, vahendid, millega Laikmaa üldistab ja iseloomustab, on tegelikult ju lihtsad: papitükk ja pastellid, natuke loodust ja üksik maja.

Teos on ära toodud 1966. aastal Eesti Kunstimuuseumis autori 100. sünniaastapäeva puhul toimunud isiknäituse kataloogis.