Ann Audova 1904–2001 Lilled valges vaasis. 1943

All paremal: Audova 1943

Aastatel 1924–1940 õppis Ann Audova Pallases Nikolai Triigi, Ado Vabbe ja Aleksander Vardi ateljeedes. Ent kool jäi lõpetamata, kuna ta eelistas lõpudiplomile kunstikoolis töötamist ja kunstnikuna arenemist. Ehk ei olnud Audovale tõesti „koolipaber” sama oluline kui kunstiväljendus ise, mis teda maalides haaras. Loomupäraselt andeka isiksusena oli maalimine tõeline osa tema elust. Tihti üldsusest eemale hoidev Audova oli loominguliselt aktiivne. Ta maalis nii Tartu Kunstifondis 50ndatel tööd alustades kui ka vaegnägijaks jäämiseni 1980ndate lõpul. Valgetähe IV klassi teenetemärk omistati Audovale 2000. a.

Lilled on Ann Audova loomingus õitsenud alati. Justkui persoonid, keda ikka ja taas süvitsi portreteerida, läbi elu ja aastate. Teda on köitnud päevalilled, moonid ja sirelid, erilised värvi- ja vormimängud, pastoossed pinnad ja käänulised jooned, mõnikord lihtsalt dekoratiivsed kräsud ja säbrud, mis tundlikke lilleruume elustavad. Õite elutoonid värvivad autori iga kompositsiooni kütkestavaks nagu ka oksjonitöös, kus koloriit muutub kohati hõõguvaks, kohati tumedalt salapäraseks. Kunstnik, keda lummas pruun, on suutnud sellest kohati väsitavalt eestimaisest värvist kujundada südamlikult sooja nurgakese, kuhu tema maastikud ja lilled kutsuvad maailma ning mõtete eest peitu pugema.