Alo Hoidre 1916–1993 Veenus. 1991

All paremal: Hoidre

Alo Hoidre lõpetas Riigi Kõrgema Kunstikooli 1941. a graafika erialal. Ajastule omaselt õppis riigi stipendiaadina Moskvas ja Leningradis, mille silmapaistev kunstitraditsioon rikastas oluliselt tema oskusi. Hoidre oli tuntud nii vaba- kui raamatugraafikuna, meisterlik litograafias ning maalijana eelistas tempera- ja õlimaali. Hilisemas loomeeas avaldus Hoidre isiksus hedonistlikes elurõõmsates kompositsioonides – grotesksete, poolabstraktsete figuuride loojana. Hoidre hilisloomingu koloriit on rikkalik ja kontrastne, lemmikvärvide sinise ja roosatavkuldse kõnelused ületavad heas mõttes maalitraditsioonide piire.
Hoidre abstraktsed kompositsioonid kuuluvad tema loomingu tipp-perioodi, mida pärjati ka Kristjan Raua preemiaga. Teda võib iseloomustada sõnadega: mänguline, vaba, isegi erootiline, kelmikas, hoogne ja eksperimenteeriv.
Teos Veenusega kaasab kollaaži elemendi, mil see ideaalnaine on ajalehe väljalõikena kleebitud Hoidre „pärisnaiste“ kohale ja hõljub seal taevaste lummuses, samas kui maised olendid humoorikalt puusi õõtsutavad ja iseenesest mõistetavalt pompoosselt elujaatust manifesteerivad.