Aarne Miikmaa 1908-1942 Talvine taluvaade. 1930

All paremal: AMiikman jõulud

Aarne Miikmaa, see mõneti kurva saatusega, varalahkunud kunstnik, jõudis 1930ndate keskel tippvormi, suutmata oma hiilgavat potentsiaali lõpuni teostada. Autori teoste arv jäi võrdlemisi napiks. Ants Laikmaa ateljeekoolis õpetaja lemmikuks saanud Miikmaa õppis hiljem 30ndatel Pallases, kus hinnati tema taset niivõrd kõrgeks, et tal lubati jätta vahele madalamad õpiastmed ning süveneda kohe keerukasse inimkeha maalimise tehnikasse. Miikmaa tuntud rahulik-romantilised maastikud tulid tema loomingusse samm-sammult ja iseseisvalt, sest Pallases ei kuulunud need õppeülesannete sekka. Miikmaa rändas mööda Eestit, valides kujutamiseks meelepärasemaid ja sulnimaid maanurki. Unistava maastikuvaatlejana tõusis Miikmaa 1940ndate alguseks aga üheks olulisemaks siinseks portretistiks, süvenedes siis juba inimhinge keerdkäikudesse. Miikmaale näisid kõik teed olevat lahti, tema maalitehniline meisterlikkus oli vaieldamatu, jäi üle vaid seda lihvida. Kahjuks sekkus saatus ja kunstnikul tuli 32-aastasena tuberkuloosile alla vanduda.

Talvine talumaastik on näide Miikmaa looduspoeesiast, kus lihtne ilmanurgake sini-must-valge avalduses on kargelt kodune ja soojalt omane. Siitpoolt pilti, kunstniku kõrval seistes ja eemalt talu vaadates tekib soov tollaseid paiku otsides mööda Eestimaad Miikmaa kombel ringi rännata.