JAAN ELKEN VALGE / TAEVAS JA MAA 2

Jaan Elken kogus tuntust hüperrealistina, liikudes hilisemas loomingus abstraktsionismi poole ning tegeledes Euroopa kultuuri- ja kohamälu küsimustega. Kunstniku loomingu vältimatu koostisosa on kindlate koostisosade puudumine, pigem mängib autor linnamaastike ja mõtete katketega, mis keskenduvad hüperrealistliku fotogeenilisuse asemel isiklikule kogemusele.

Jaan Elkeni korraga nii intellektuaalsed kui tunnetuslikud abstraktsioonid on kinnistunud meie kunstireaalsusesse avades läbi autori iga isiknäituse omi sügavaid sise- ja välisruumikaemuslikke dimensioone. Elkeni kunsti väljatulekud on kogemusootused, vaatluslikud sündmused kus hästi isiklik ja hästi eksistentsiaalne põimuvad üheks visuaalseks mõistatuseks – mõõtmatuse aistinguks erinevate märgikogumite kooskõlatervikus. Sõnad, lauseread, värvi ja värvituse fragmendid, tekstuurid, lähedused ja kaugused – nagu elu, kus fakt ja selle relatiivsus eksisteerivad koos, kus reaalsuses nähtust saab hilisem siseinterpretatsioon, mille kunstiavalduslik vorm moodustab täiesti uue tegelikkuse. 

Jaan Elken ütleb: „Kõik, mida elus kogen, transformeerub kunstiks.“ 

Nii ongi tema elu ja kunst katkematus ühenduses, kus üks toidab teise põhjust ja väärtust. Elkeni maalid illustreerivad võrdselt nii tema enda igapäeva olekuid kui unenäolisi hallutsinatsioone, mälestusi, suurendades kogetu võimsust. 

„Olen maalinud töid selleks näituseks umbes 10 aasta jooksul, fookus on viimase 2-3 aasta loomingul. Ateljees veedetud tunnid on näiliselt sündmustevaesed, sarnanedes kurjategijatele määratud vabadusekaotusega. Seda dünaamilisem on unes nähtav materjal, olles otsekui kompansatsiooniks kogetud askeesile. Värvimullad on kokku segatud raskemetallide nagu koobalti-, plii-, kaadiumi- ja strontsiumi-sooladest, mis luudesse ladestatuna teevad oma räpasi tegusi, nende mõjul on ateljees magatud unenäod kohati otsekui koletiste ballid. Unenägudes (ja maalides) saan ma vabalt reisida, kogeda isegi planeetidevahelist ruumi, seal ma sukeldun/surfan ja upun – seal kuulub mulle igavik.“ 

Näituse VALGE/ TAEVAS JA MAA 2 mõttekorduseks ongi taeva ja maa lähenemised, koondumised ja kaugenemised. Võtmevärviks aga sügav ent napp valge, mis on Jaan Elkeni maalijaväljakutseks olnud ennegi. Juba 2012 aastal olid Tallinna Linnagaleriis väljas tema esimesed valged nn madratsid, saades tingliku nime triipjast visuaalist. Tollane „valge“ oli viitega kristlusele ja ülekohtule laiemalt, kitsamalt aga kunstniku eluloo seigale, et Jaan Elken sündis Siberis, Krasnojarski krais, küüditatute perekonnas. Tema isa tehtud foto 3 aastasest Jaanist istumas voodil, lubjamördiga valgendatud krobeda faktuuriga palkseina tausta võis olla alateadvussesse jäädvustunud tulevik, ajend kunstniku hilisemate valgete maalide tekkeks ja soov puhastada tehisruume värvimürast, inspireerides vaatajat läbi väga minimalistliku värviimpulsi märksa peenemaks sisekaemuseks. 

Jaan Elkeni tänaste taevaste, maade ja valge koosluses on rida maalitud paiku kusagil siin ja sealpool reaalsuse piire, mis loovad läbi kunstniku mõttekatkete kaose uusi tähenduslikke sünteese. Abstraktsele pastoossele maalilaadile aastatepikku kindlaks jäädes on Elkeni looming äratuntavalt tema ise, otsekui lõputu enesekordamine, olles ometi igas maalilmingus täiesti kordumatu nagu haiku mille samad süsteemi- ja ideevormid, ka samad kujundid loovad uutes kombinatsioonides uusi tajutähendusi. Kunstnikku on köitnud nende tajutähenduste analüüs, erinevates kontekstides maalitud ja eksponeeritud teoste uues koosluses vaatlemine, avastamaks maatrikseid kompositsioonisvõtetes ja korduvaid skeeme värvikasutuses, märkimaks ometi midagi täiesti kordumatut.

Jaan Elken kogus tuntust hüperrealistina, liikudes hilisemas loomingus abstraktsionismi poole ning tegeledes Euroopa kultuuri- ja kohamälu küsimustega. Kunstniku loomingu vältimatu koostisosa on kindlate koostisosade puudumine, pigem mängib autor looduse, linnamaastike ja mõtete katketega, mis keskenduvad isiklikule kogemusele. Jaan Elkeni kaasaegne looming on maailma kohalolu poetiseerimine läbi jõulise ja abstraktse maaliesteetika, olles praeguseks kujunenud abstraktse suuna üheks olulisemaks esindajaks Eesti maalikunstis. Jaan Elken on 1981. aastast kuulunud Eesti Kunstnike Liitu, aastatel 1995-1999 olnud Eesti Maalikunstnike Liidu esimees ning aastatel 1999-2013 Eesti Kunstnike Liidu president. Lisaks oli Elken aastatel 1997–2017 Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi maalikunsti õppetooli professor (kuni eriala sulgemiseni Tartu Ülikoolis) ning 2018. aastast Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna emeriitprofessor.

Tekst: Piia Ausman