SURMATANTS, VEIDRAID PILTE JA ASJU

Juba aastakümneid on Jüri Mildeberg lummanud vaatajaid oma osavate näppude ning põhjatu eriskummalise kujutlusvõimega. Tema kunsti peamotiivideks on iseäralikud kujud nagu mustrilised kolbanäod ja moonutatud inimfiguurid ning fantastilised olendid, kes elustuvad muinasjutulistes või ebamaiselt grotesksetes olukordades. Sedalaadi vaatepilt avaneb ka seekordsel isikunäitusel, mille keskmes on ajatud stseenid elust ja surmast ning kõigest veidrast, mis jääb nende vahele või saab nendega seotud.

Surmatants, veidraid pilte ja asju toob vaatajani suurel hulgal pilte, skulptuure, mis valminud erinevates tehnikates ja vormides. Teostes põimuvad elu ja surma absurdsus ning poeetiline fantaasiailm oma kummastavate tegelastega, ja muidugi ka asjadega. Nõnda kohtame näitusel omavahel kõnelevat või tantsisklevat Surma ja luike, luukereseent ja kärbseseent, jõllitavaid punaninalisi maske ning surma seljas ratsutavat põnni. Nagu pealkiri vihjab – kõik ongi väga iseäralik, ja surmatants kihab elust ning trallist.

Mildebergi paeluv Surmatants on tõlgendus igivanast pilditeemast, mille keskmes ei ole üksnes surmahetke kujutamine ega tõsimeelselt surelikkuse üle juurdlemine, vaid samuti elu tähistamine. Nii ka Mildbergi töödes vohab elu täis tralli isegi Surma läheduses. Paralleelina võib tuua Niguliste muuseumis asuva Bernt Notke kuulsa Surmatantsu tantsivate luukeredega, kes on ümbritsetud õitsva roheluse ja argielu idülliga, tähistamaks elu jätkumist. Surmatants tuletab meile, elavatele, meelde elu nautimise kohustust kuniks elulõng veel veereb.

Niisiis on Mildebergile omaselt näituse teosed laetud sügavalt elulähedase mõttega. Need kannavad aga endas lapsemeelset (ent mitte lapsikut) energilist loomislusti ja elujõulist huumorit, millele lisavad vürtsi kerge grotesk ja morbiidne hõng. Seda energiast pakatavat veidrat vaatepilti tasakaalustab aga soe maalähedane värvipalett, mis lisab näituse üldilmele harmoonilist tahku, kuid ka ajatut elegantsi.

Mildeberg alias Mildebergius (sünd. 1965) ilmus kunstiareenile 1989. aastal, mil leidis aset tema esimene kunstinäitus. Sellest alates on ta Eestis ja mujal maailmas pakkunud mitmekülgset kunstielamust nii maali, graafika, illustratsiooni kui ka skulptuuri ja eksliibriskunstiga. Mildebergi võib nimetada üheks kaasaja olulisemaks eesti autoriks, kelle töödega on tuttavad paljud. Mildebergi käe all on valminud ETV vaheklipid aastatel 2004-2005. Ta on illustreerinud arvukalt ajakirju ja raamatuid, nende seas Oscar Wilde'i jutustuse Canterville'i lossi vaim. 1991, Andrus Kivirähki raamatu Rehepapp ehk november. 2020, auhinnatud Leelo Tungla teose Laste maitse. 2023. Kuid kahasse soome lastekirjaniku Teppo Vuoristoga on loodud raamatud Hempa – Korkeasaari gorilla. 1999, Hempa ja Elajate Ühendus. 2002. Mildbergi võluv kunstiilm kaunistab ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse saali aknaluuke.

Mildeberg kuulub Eesti Kunstnike Liitu, Eesti Kujundusgraafikute Liitu ja Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu Eesti Osakonda (lühidalt IBBY Eesti Osakond).

Tekst: Lola Annabel Kass, Haus Galerii kunstiloolane