Näib, et kunstis ei pruugi isikupära olla küsimuseks, lähtudes sellest, et igal autoril on sellel või teisel moel oma käekiri, oma laad, mõte ja lähenemine, mis loomupäraselt eristuda võiks. Ometi ei ole see alati nii, ning kunstiperioodide lõikes võivad ühes stiililaines tegutsevad autorid olla ka teatud määral sarnased. Erinevuste ja sarnasuste teema on kindlasti üks, mida isikupärase käekirja poolest silmapaistvad autorid provotseerivad, olles äratuntavamad, intrigeerivamad, põimides meie pilke ja meeli, jäädes siiski omajagu mõistatuseks.
Noor, ent tänaseks end kunstipildis juba kehtestanud Regina-Mareta Soonsein on vaieldamatult isikupärane, segiaetamatult omanäoline. Ta on lõpetanud Kõrgema Kunstikooli Pallas 2019. aastal maali erialal, olles ometi peamiselt keskendunud graafikale, rõhutatult mustvalgele linoollõikele, mida kannab joonte voogav laine, luues teatud psühholoogilisi sisevaateid autori kõnekasse maailma, puudutades enam eksistentsialismi kui argiseid küsimusi.
Näitus, mis on põimitud Haus Galerii keldrisaali seinte vahele – paar sammu allapoole tänavapinda – on tundlikult värvirõhuline, mänguline nii kompositsioonide kui formaatide rütmilt. Kunstnik on selle segatehnikas valminud maalidesarja nimetanud Kassikangaks. “Kassikangas on viide universaalsele mängule, koosnedes suletud silmustest põimitud mustritest ja teatud süsteemsetest näpuliigutusest, sõrmitsusest, mis seda kangast loovad," kõneleb kunstnik ise. "Miski, mis on meeles kui ilus metafoor, kirjeldamaks ühteaegu kõige maise ja elava olemust kui suurt mängu oma tohutus kombinatsioonide rohkuses ja keerukuses. Kassikangas illustreerib meie kõigi seotust selles maailmas nii iga üksiku inimese tegude kui kollektiivsete otsuste tasandil, mida tajuda, tunda, silmas pidada ja millega arvestada.“
Näitusesaal eksponeerib kassikangast läbi maaliliste pindade, orgaanilise, veetaolise kulgemise, kaugel Regina Maretale tuttavlikest must-valgetest positiivi-negatiivi konkreetsetest radadest. Kui autori varasem joon on kajastanud suuremõõtmeliste tähenduste nagu valgus või mateeria lahtimõtestamist, siis selle sarja maale on ajendanud vesi. Vesi kui rännak, liikumine ja kogemus, mis seob mõtted ja tajud üheks läbitunnetatud loovaks süsteemiks – kassikangaks.