JAAN ELKEN

Jaan Elken (sünd. 1954) lõpetas 1977. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi arhitektuuri erialal. Aastatel 1988–1997 õpetas ta samas õppeasutuses maalikunsti ning 1997. aastal sai temast Tartu Ülikooli maalikunsti professor. Alates 2018. aastast on Elken emeriitprofessor. 1970. aastatel hüperrealistina alustanud Elkenist kujunes järk-järgult üks Eesti abstraktse maalikunsti olulisemaid esindajaid.

Tema liikumine abstraktsiooni poole ei olnud järsk pööre, vaid pigem jätk tema püsivale huvile reaalsuse fragmentide, linnamaastike ja igapäevase kogemuse jälgede vastu. Korduvate „koostisosade“ puudumine on tema loomingus iseenesest korduv motiiv. Elkeni maalid avanevad kui mälukaardid, tuues kokku tekstikatkeid, esemeid, paiku ja mälestusi, mis on sageli filtreeritud läbi iroonia, pinge ja isikliku kogemuse.

Elken on rahvusvaheliselt laialdaselt esinenud ning tema isikunäitusi on toimunud muu hulgas Berliinis, Kiievis, Helsingis, Riias, Uppsalas, Oulus, Tamperes ja Aalsmeeris. Tema teoseid leidub mitmetes olulistes avalikes ja erakogudes, sealhulgas Euroopa Parlamendis, Zimmerli kunstimuuseumis ja Norton Dodge’i kollektsioonis Ameerika Ühendriikides, Moskva Tretjakovi galeriis, CAM Casoria kaasaegse kunsti muuseumis Napolis ning Eesti olulisemates kunstikogudes. (Eesti Kunstiakadeemia)

Elken on pälvinud mitmeid Eesti olulisemaid kunstiauhindu, sealhulgas Konrad Mägi kunstipreemia, Kristjan Raua kunstipreemia ja AkzoNobeli kunstipreemia. Tema roll Eesti kunstiväljal ulatub kunstnikupositsioonist kaugemale – ta on tegutsenud ka kunstikriitiku, kuraatori ja õppejõuna. (eaa.ee)

SIRJE PETERSEN

Sirje Petersen (sünd. 1959) on Eesti maalikunstnik ja õppejõud, kelle kunstnikutee sai alguse Tartu Kunstikoolis. Aasta pärast lõpetamist, 1980. aastal, liitus ta Andrus Kasemaa juhendatud legendaarse Ülikooli Kunstistuudioga, kus kujunes välja tema isikupärane lähenemine maalikunstile – figuratiivsete elementide ja üha abstraktsema visuaalse keele ühendamine.

Tänaseks on Petersen tuntud väga isikupärase kunstnikukäekirjaga maalijana. Tema loomingut iseloomustavad introspektiivsus, tundlikkus ja selgelt tajutav naiselik alatoon. Jõuliste, sageli abstraktsete värvijoonte ja -pindade sees peitub peen sensuaalsus ning mõistatuslikkus, mis annab tema maalidele ühtaegu intiimse ja salapärase atmosfääri.

Peterseni jaoks on maalimine eelkõige avastamise protsess. Ta on kirjeldanud, kuidas ideed viivad teda sageli tundmatutele aladele, kus vahetu loomise käigus võib sündida midagi uut. See intuitiivne lähenemine avaldub teostes, kus vormid, värvid ja žestid näivad orgaaniliselt edasi arenevat, luues õrna tasakaalu äratuntavuse ja abstraktsiooni vahel.

Petersen on korraldanud Eestis ja rahvusvaheliselt enam kui 65 personaalnäitust sealhulgas viimane Haus galeriis (2026), Tartu Kunstimaja suures saalis (2025), Draakon Galeriis (2022), Haus galeriis (2021), Toompea lossi kunstisaalis (2020)... Tema teoseid leidub arvukates muuseumi- ja erakogudes üle Euroopa ja Põhjamaades, aga ka kaugemal, sealhulgas Filipiinidel ja Araabia Ühendemiraatides. Kunstnikutöö kõrval on Petersenil pikaajaline kogemus ka kunstiõppejõuna. Alates 2000. aastast on ta Kõrgem Kunstikool Pallas maalikunsti kaasprofessor.

Peterseni maalid kutsuvad vaataja intiimsesse ja mõtisklevasse ruumi, kus abstraktsioonist saab emotsiooni, mälu ja aistingute keel. Tema isikupärane värvi ja joone kasutus loob teoseid, mis on ühtaegu visuaalselt jõulised ja vaikselt müstilised, avades pikemal vaatamisel üha uusi nüansse.

MARI ROOSVALT

Mari Roosvalt (sünd. 1945) on üks Eesti järjepidevalt tegutsenud maalikunstnikke, kelle loominguline teekond sai alguse Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mille ta lõpetas 1969. aastal maalikunsti erialal. Näitustel on ta osalenud alates 1970. aastast. Lisaks kunstnikutööle on Roosvalt aastakümneid tegutsenud pedagoogina ning olnud Eesti Kunstiakadeemias dotsendi ja professorina, juhtides ka erinevaid õppeprogramme ja struktuure. Ta on Eesti Kunstnike Liidu auliige ning olnud Eesti Maalikunstnike Liidu esimees.

Roosvalti loomingus on keskne pidev dialoog maailma ja maalikunsti vahel. Tema maalides põimuvad märgid, värvid, kujundid ja mälupildid, mille kaudu kunstnik väljendab oma suhet ümbritsevasse ning selle mõju iseendale. Abstraktsioon ei tähenda tema jaoks tegelikkusest eemaldumist, vaid pigem selle ümbermõtestamist – nähtava maailma kogemuse muutumist värviks, rütmiks ja kujundiks.

Olulisel kohal on Roosvalti loomingus reisimine ja erinevad keskkonnad. Võõrad paigad, eksootilised maastikud ja kodused looduserütmid ei ilmu tema töödes niivõrd konkreetsete paikade kujutistena, vaid läbi isikliku kogemuse ja selle mälulise jälje. Iga uus keskkond võib avardada vaatevälja ning saada lähtekohaks uuele visuaalsele maailmale. Nii kujuneb tema maalidest omamoodi kogemuste kaart, kus erinevad ajad, paigad ja tundeseisundid sulavad kokku üheks tervikuks.

Roosvalti kunstikeel on aastate jooksul muutunud ja kihistunud. Tema loomingus on olnud oluline roll abstraktsel maalil ja abstraktsel ekspressionismil, hiljem on sellele lisandunud kollaaž, fotofragmendid ning autori­tehnika, mis toovad maali sisse ka dokumentaalse ja isikliku mõõtme. Erinevate kujundite ja kihtide ühendamisel tekib pildipind, kus nähtav ja varjatu, tegelikkus ja mälestus, juhuslikkus ja teadlik kompositsioon hakkavad omavahel dialoogi pidama.

Mari Roosvalt on esinenud enam kui 45 isikunäitusel ning osalenud arvukatel näitustel ja biennaalidel Eestis ja välismaal. Tema loomingut on eksponeeritud muu hulgas Soomes, Saksamaal ja Venemaal ning tema teosed kuuluvad Eesti ja rahvusvahelistesse erakogudesse. Roosvalt on pälvinud mitmeid tunnustusi, sealhulgas 2006. aastal Konrad Mägi nimelise maalikunsti preemia.

Roosvalti maalides on abstraktsioon eelkõige võimalus tajuda maailma mitte selle otsese kujutise, vaid selle emotsionaalse ja vaimse mõju kaudu. Värv ja vorm muutuvad kogemuse kandjateks, mille kaudu võivad ühes pildis kohtuda maastik, mälu, liikumine ja hetkeline tunne. Tema loomingus sünnib sellest pidevast liikumisest nähtava ja nähtamatu vahel isiklik, kihiline ja avatud pildiruum.