Anatoli Strahhov Õpeta mind lendama

Haus Galerii 16.09.2020-03.10.2020Anatoli Strahhovi tõi Eestisse meri ja kirg kunsti õppida. Ukrainas sündinud ja lapsepõlves Musta Mere ääres elanud Anatoli jaoks on mere kohalolu oluline. Loodust ja kõigi selle ilminguid armastab Anatoli piiritult. Pärast kunstikeskkooli lõpetamist Osseetias mõtles ta endamisi, et kuhu edasi. Tallinna Kunstiinstituudi kasuks kõneles merelähedus, muus osas oli tollane Eesti talle vaid avastus, kuhu ta ometi terveks ülejäänud eluks paikseks on jäänud. Esimene merekogemus oli külm, Anatoli maalid aga on jäänud läbi tema loomingu soojaks.

1975. aastal lõpetas ta siinse kunstiinstituudi ning 1987. aastast on ta Eesti Kunstnike Liidu liige, tegutsedes käesoleval ajal vabakutselise kunstnikuna. Tänu elukäigule avalduvad Anatoli Strahhovi loomingus nähtavalt erinevate kultuuride kogemused, nii siinsed kui kunagised tundemaailmad. Midagi, mis on eestlaslikult karge ja ebamaiselt soe, ühtaegu äratuntav ja samas teistmoodi. Tihti aimduvad tema maalisügavustes esmalt pea märkamatud külmad rohekad või valkjad metsapiirid, mida katab kuldjas soe valgus. Loodust ja kõiki selle nüansirikkaid ilminguid armastab Anatoli piiritult. Kunstnik maalib filigraansete tehniliste oskustega romantilist maailma, milles inimene ja loodus, inimene ja inimene ning loodus ja loodus ühena avalduvad. Tema maalid on armsad jutustused tundmustest, mida veed, metsad, linnud, loomad ja kalad temas tekitavad ning mida vaatajale südamlikult edasi rääkida. Kunstnik süveneb kujutatu olemusse.  Sageli näeme tema maalidel kahe pealtnäha erineva tegelase põimumisi. Ometi ei viita see visuaalne duaalsus kujutatavate vastandumisele, ei heale ega kurjale, vaid ühe hinge ühinemisele ja sulandumisele teisega, kus kummalgi on jõudu teist erineval moel toetada ja kanda.

Anatoli varasemat loomingut teame eelkõige tema pehmete hajusate vormide ja ümbritseva kompositsiooniruumi ning valgusega pea üheks saavate aktifiguuride järgi, keda on kujutatud aimatavalt madonnalikenagi. Tänagi näeme Haus Galerii näitusesaalis naiskangelasi, ent pigem haldjalikena, komponeeritud eelkõige lindudega. „Õpeta mind lendama,” on kunstniku uute tööde sarja pealkiri.

„Selle epideemia ajal, kui inimesi linnas liikuda ei lubatud, istusin mina parkides ja vaatasin linde,“ räägib Anatoli. „Lindudel oli rohkem julgust ja ruumi, tulid lähedale, mängisid oma mänge, ainult silma ei tohtinud neile vaadata, siis lendasid kohe ära. Linnud inspireerisid mind selle näituse peale mõeldes palju, hakkasin neid maalima ja mõtlesin, et nüüd, kus seda suletust ja surutust on saanud juba küll ja rohkem, tuleks meil kõigil otsekui uuesti lendama õppida nagu linnud, et ängistusest lahti lasta.“  
Nii kõnelebki Anatoli Strahhovi näitus Haus Galeriis sellest kuidas mõtetes lennata, kuidas tõusta kõrgemale maise maailma kohati pealesuruvast raskusest ja unustada end vahel lihtsalt ilusasse maailma unistama. Anatoli Strahhovi loodud maalid on just sellised maailmad — ilusad, väikesed kerged aknad, mille poole vaadates põgus tuuleiil need lahti puhub ja pilgu kusagile kõikide avanevate detailide rohkusesse kutsub. Kunstnik ei ole kunagi püüdnud luua suuri valjuhäälseid sõnumeid või eksperimentaalseid kompositsioone, tema piltide eesmärk on puudutada vaatajat niisama kergelt nagu lind, kes korraks ja muretult aknaservale istuma tuli, võttes ometi armsalt üksnes endale kogu vaataja tähelepanu.

Piia Ausman 
Haus Galerii kuraator